"Majanduskeskkonna ebastabiilsus, kliimamuutused, rohe-eesmärkide elluviimine, toodangu omahinna tõus, sissetulekute langus - need koostöös on pannud toidutootmise ja maaettevõtlus keerulisse olukorda," märgivad põllumeed, tehes sama ajal valitsusele üleskutse kiireteks ja otsustavateks tegevusteks.

Esindusorganisatsioonid toovad ühispöördumises välja, et 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates EL-iga liitumisest.

Nende kriitiliste asjaolude valguses  kutsuvad pöördumisega Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid Eesti Vabariigi Valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi; ümber hinnata kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse ning rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

MES-i keskendumine ainult maaettevõtlusele on oluline tagamaks, et maapiirkonnad saaks spetsialiseeritud abi ja tähelepanu. MES-i sõltumatus tuleb säilitada, et tagada regionaal- ja põllumajandusministeeriumile meetmed regionaalse arengu suunamiseks. Ainult sedasi saab kapitali sihipäraselt ja kompetentselt kasutada. Selline valitsuse otsus peab olema pikaajaline, et luua motiveeriv ja arendav keskkond, kinnitavad põllumehed. 

Nad on veendunud, et MES-i roll ja sõltumatus on põllumajandussektori ja maapiirkondade arengu toetamisel asendamatu. Seetõttu kutsuvad Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid üles toetama otsuseid, mis kaitsevad MES-i praegust staatust ja suurendavad SA võimalusi vajaliku toe pakkumiseks maapiirkondade ettevõtetele, eluasemete soetamisele tõmbekeskustest väljaspool ja muudele teenustele, mis on Eesti majanduse keskmes.

Praegu ei ole võimalik kasutada MES-is olemasolevat põllumaakapitalirendi meedet. See töötati sektorile välja just erinevatest kriisidest põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks. Sektori esindusorganisatsioonid näevad seda kui ühte olulist vahendit olukorra stabiliseerimiseks sektoris. See võimaldab saada käibekapitali 
likviidsusprobleemidega põllumajandustootjatel enda omandis oleva põllumaa abil.

Selleks on vajalik valitsuse poolt raha kasutamise tingimustest eemaldada märge COVID-19 pandeemia mõjude kohta ja võimaldada raha kasutada ka muudes olukordades. Samuti anda heakskiit maksegraafiku pikendamisele praeguselt 6 aastalt vähemalt 15-ele aastale, mis võimaldab tekkinud kahjumi jaotada pikemale perioodile. Põllumaa müük- ja tagasiost kapitalirendi tehinguga kinnitatakse notariaalselt, millega kaasnevad riigilõivu ja notaritasu maksmine. Kuueaastase maksegraafiku korral on laenu refinantseerimise vajaduse tõenäosus suur, millega lisanduvad uued tagatise muutmisega seonduvad kulud ja süvendavad sektori likviidsusprobleeme. 

Esindusorganisatsioonid toetavad MES-i seisukohta, et rahakasutuse eesmärk peaks olema vabastatud praegustest piirangutest, et toetada põllumajandustootjaid laiemalt. "Kapitalirendi abil saavad põllumehed müüa oma maa MES-ile, kuid see jääb varana nende bilanssi ja nad saavad jätkata selle kasutamist. Müügist saadud vahendid saab  suunata tootmiseks vajalike kulude katteks, eriti olukordades, kus  põllumajandusettevõtete sissetulekud on vähenenud, näiteks ikalduse või muude ootamatute majanduslike tagasilöökide tõttu,"selgitavad põllumehed. 

"MES-i poolt pakutav teenus annab põllumajandustootjatele kindluse ning jätkusuutlikkuse just oma usaldusväärsuse ja mõistlike laenutingimuste tõttu. Praegune olukord näitab, et laenuraha saamine ei ole mitte ainult kallis vaid suisa võimatu, kui põllumajandustootjate finantsnäitajad on keerulisema saagiaasta tõttu või muul põhjustel halvenenud. Kapitalirendi meede võimaldab neil kasutada laenuraha mõistlikel tingimustel ja nad ei pea oma maad andma tagatiseks või müüma laenuturul tegutsevatele krediidipakkujatele, kelle eesmärk on maa enda valdusesse saada, et see hiljem kõrge rendihinnaga välja rentida või suure vaheltkasuga edasi müüa," seisab pöördumises.

Kapitalirendi kasutamine võib põllumeeste hinnangul aidata põllumajandustootjatel hoida intressikulu tasemel, mis ei kahjusta ajutiselt keerulisse olukorda sattunud ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust veelgi. "Kapitalirent võimaldab riske maandada, sest see annab neile võimaluse kasumlikel aastatel põllumaasse paigutatud raha taas käibevahenditeks muuta, kuid samas maadedasi majandada, mis aitab vältida põllumaade koondumist finantsinvestorite kätte," leiavad põllumehed.

Riigi vaates on tegemist hästi tagatud abimeetmega, mis leevendab põllumeeste vajadust erakorralisteks toetusteks ja pankrotistumise korral on kahjumi saamise tõenäosus väga väike. Ehk meede võimaldab väheste vahenditega lahendada korduvalt erinevate aastate probleeme. Põllumaa kapitalirent on oluline selleks, et anda põllumajandustootjatele paindlikumad võimalused oma ettevõtte likviidsuse juhtimiseks, vältides samal ajal maade kaotamist ja hoides ära sõltuvuse keerukamatest ja kallimatest finantseerimise vahenditest. Selleks, et meede oleks põllumajandustootjate jaoks atraktiivne ja vastaks nende vajadustele, on oluline, et maksetingimused oleksid piisavalt paindlikud. 

"Seetõttu palume valitsusel toetada meie ettepanekuid, mis aitaksid tagada põllumajandustootjate toimetuleku ja sektori edasise arengu: põllumaa kapitalirendi tingimuste muutmine, et tagada paindlikum ja põllumajandustootjate vajadustele vastav maksegraafik, eelistatult vähemalt 15 aastat ning kapitalirendi kasutamise võimaluste laiendamine: vabastada rahastuskasutuse eesmärk COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslike väljakutsete mõjust," kirjutavad põllumehed. 

Samal ajal väljendavad põllumajandajad tõsist muret kliimaministeeriumi poolt välja pakutud esialgse ettepaneku üle, mis näeb ette põllumajandussektori poolt emiteeritavate heitmete vähendamist üle 50 protsendi aastaks 2030, pidades seda eesmärki täiesti ebarealistlikuks, arvestades praegust olukorda ja võimalusi.

"Eestis kasutuses olev põllumajandusmaa on viimasel sajandil vähenenud kolm korda. Samuti on drastiliselt vähenenud kariloomade arv.Tuleb arvestada, et põllumajandussektor on oma põldude ja metsade majandamisel olulisel kohal mitte ainult toidu tootjana aga ka süsiniku sidujana ning näiteks biogaasi tootmine ja muud ressursioptimaalsed lahendused on just sektori ettevõtete haldusalas. Meie põllumajandusettevõtjad on juba praegu astunud olulisi samme oma süsiniku jalajälje vähendamiseks ja on motiveeritud jätkama keskkonnasõbralike ja taastavate praktikate rakendamis" kirjutavad põllumehed.

.Nende sõnul tuleks siinkohal meeles pidada põllumajandussektori põhieesmärki – varustada elanikkonda kvaliteetsete, kodulähedase ja kontrollitult toodetud toiduainetega. Lisaks on Eesti suutnud oma toiduaineid väärindada ja eksportida, mis elavdab Eesti majandust ja tagab tööhõivet. "Põhjendamatult ambitsioonikad heitmete vähendamise eesmärgid viivad  meid vältimatult olukorda, et peame suurendame toiduainete importi teistest riikidest. Sellised  arengud toovad kaasa mitte ainult meie majandusliku heaolu vähenemise, vaid suurendavad ka heitmete hulka globaalses mastaabis, sest imporditud toiduainete transpordi ökoloogiline 
jalajälg on märkimisväärselt suurem. Lisaks muudaks see toidu Eesti elanikele veelgi kallimaks 
ja seeläbi ka tervislikuma toidu raskemini kättesaadavaks. Seega töötavad põllumajandustootmisele esitatavad liialt karmid heitmete vähendamise reeglid selgelt hoopis vastu rohe-eesmärkide saavutamisele," seisab pöördumises. 

Põllumehed kutsuvad seetõttu valitsust üles võtma kindlat seisukohta kohaliku toidutootmise säilitamiseks ja ümber hindama kliimaseaduse raames põllumajandussektorile esitatud heitmete vähendamise eesmärke, et need oleksid kooskõlas tegeliku olukorraga ja võimalustega Eestis ning ei seaks ohtu võimet tagada toiduvarustuskindlust ja kättesaadavus meie elanikele. 

"Põllumajandussektor vajab avalikkuse ja poliitikute mõistvat suhtumist. Eesti põllumehed tegutsevad aktiivselt ise sellest suunas, et teha olulisi samme keskkonnasäästlikumate tootmisviiside rakendamiseks. Olgu nendeks mahetootmine, taastava põllumajanduspõhimõtete rakendamine, täppistehnoloogiate kasutamine jm teaduse kaasamine. Toidutootmise pidev vastandamine keskkonna eesmärkidele demotiveerib põllumajandustootjaid ning pisendab nende panust, mis omakorda viib majanduslike ja emotsionaalsete põhjuste tõttu toidutootmise lõpetamiseni. Samuti vähendab see noorte tootjate huvi sektorisse siseneda. See on kriitiline meie toidutootmise jätkusuutlikkuse seisukohast. Meie põllumajandussektori kaitsmine on hädavajalik, et tagada puhta ja kodumaiselt kasvatatud toidu kättesaadavus ka tulevikus," kirjutavad põllumehed.

"Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused," seisab pöördumises. 

Põllumeeste kinnitusel väljendab nende üleskutse tõsist muret ja on kutse kiirele tegutsemisele. "Me ei otsi lahendusi üksnes praegustele probleemidele, vaid püüdleme põllumajandussektori tulevikukindluse poole. Me palume ja ootame valitsuselt toetavat hoiakut ja koostööd, et üheskoos Eesti põllumajandust tugevdada. On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi," seisab pöördumises. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Noortalunikud kutsuvad valitsust üles toetama esitatud ettepanekuid ja aktiivselt tegutsema Eesti põllumajandussektori toetuseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, tagamaks toidutootmise jätkusuutlikkus ja maapiirkondade elujõulisus.