Koja hinnangul tuleks need meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.

Tunnustame valitsuse varasemaid otsuseid, mille tulemusel on energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus selle aasta kevadel aasta võrra edasi lükatud, samuti tunnustame elektri- ja gaasihindade võrgutasude alandamist, kuid paraku pole need leevendused erakorralises olukorras kaugeltki piisavad. Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka EL-i miinimumtasemetest,

ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar pressiteates.

Lindsaare sõnul on kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse kõige olulisem roll toidu kättesaadavuse tagamine. Kõrge inflatsioon ning tootmissisendite järsk kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud liiga raskesse olukorda – tekkinud on pinnas impordi suurenemiseks ning Eesti tootjate konkurentsivõime languseks nii kodu- kui ka eksportturgudel. Suure konkurentsieelise saavad seetõttu tema sõnul naaberriigid, kus energiahinnad on madalamad ja inflatsioon aeglasem.

Kuigi elektrihinna lepingute sõlmimine fikseeritud hinnaga on finantsriskide maandamise meede, ei osanud ükski majandusanalüütik nii suurt börsihinna hüpet prognoosida. Näiteks on üks toidutööstus välja toonud, et kui 2020. aaasta detsembris oli elektriarve 15 000 eurot, siis 2021. aasta detsembris oli arve 150 000 eurot ning sarnane näide teiselt ettevõtjalt, kes 2020. aasta novembris tasus elektrienergia arvet koos võrgutasudega 25 000 ja detsembris 28 000 eurot, siis eelmise aasta samal perioodil olid arved vastavalt 48 000 ja 84 000 eurot. Seejuures on energiatarbimine olnud perioodil sama.

Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning täna sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurost megavatt-tunnist.

Lisaks elektri, maagaasi ja mootorikütuste hinnatõusule on kallinenud ka tooraine, pakendid ning jäätmekäitlus, millele lisandub igapäevaseks probleemiks muutunud tööjõupuudus ja palgakulude kasv. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad oma ettevõtteid oluliselt suuremas mahus.

Piirhinna 80 eurot megavatt-tunnist kehtestamist elektrile plaanivad näiteks Holland ja Leedu. Kuid toidutööstus on sektorite lõikes ka üks suuremaid maagaasi tarbijaid. Kui võrrelda tööstuses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on võrreldes EL-i minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga üle seitsme korra kõrgem. Seetõttu tuleks aktsiisimäärasid koja arvates veelgi alandada, et Eesti ettevõtted püsiksid konkurentsis.

Tekkinud energiakriis on koja sõnul suureks väljakutseks põllumajandus- ja toidutootjatele, kuid see tähendab ka kiiret toiduainete hinnatõusu. Toiduainete hinnatõusu põhjustavad lisaks energiahindadele ka väetiste ja loomasöötade järsk hinnatõus, mis kõik muudab põllumajandustoorme palju kallimaks. Kulutused toidule moodustavad Eesti elanikkonna kogukulutustest niigi juba suurima osa.

Eesti toidutootjad tegutsevad EL-i siseturul, seega on ettevõtjatele oluline, et oleks tagatud samasugune majanduskeskkond. Igasugune erinevus mõjutab koja sõnul otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet. Eesti toiduturgu iseloomustab põllumajandussaaduste ja toidukaupade suur väliskaubandusbilansi puudujääk. Defitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab selgelt, et teiste riikidega võrreldes on Eesti toiduainetööstused mahajäämuses.

Tootmiseks vajalike sisendite maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema tasemel, mis tagaks nende rahvusvahelise konkurentsivõime. 

Praegu ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui ka eksportturgudel. Kindlasti tuleb koja sõnul praegu edasi lükata kõik riigipoolsed algatused, mis toovad tööstustele kaasa lisakulutusi.