AS-i Estonian Air müügitulu oli 2012. aastal 91,5 miljonit eurot, ettevõtte tegevuskahjum ulatus samal ajal 35,8 miljoni euroni, koos lennukite väärtuse allahindamisest tingitud ühekordsete erakorraliste kuludega oli ettevõtte puhaskahjum 49,2 miljonit eurot.
"Sellest tulenevalt otsustas Estonian Airi nõukogu eelmise aasta lõpus muuta ettevõtte ärimudelit ning seada kasvu ja laienemise asemel fookuse põhisihtkohtade teenindamisele," lausus Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér ettevõtte teates.
2012. aastal lendas Estonian Airiga rekordiline arv reisijaid, samas oli transiitreisijate pealt teenitav piletitulu kaasnevatest kuludest madalam. Samuti kujunes eelmise suvehooaja alguses nelja uue lennuki kasutuselevõtt plaanitust kallimaks," lisas Palmér.
Kuigi ettevõtte müügikäive kasvas mullu 20 protsenti, suurenesid samal ajal hüppeliselt ka ettevõtte kulud ühe reisija kohta, ütles Estonian Airi finantsjuht Wade Stokes neljapäeval ajakirjanikele. "Mida rohkem me lendasime, seda rohkem kahjumit me teenisime," ütles ta.
"Praegu on Estonian Air riigi toega finantsiliselt kindlustatud," ütles Stokes. "Tänu valitsuse antud laenudele on lennufirmal piisavalt likviidseid vahendeid ja ta saab edasi tegutseda."
Stokes lisas, et ettevõtte maksedistsipliin on hea ja jätkuvad ka läbirääkimised lennufirmale mittevajalikest lennukitest loobumiseks.
Kuna restruktureerimisplaani elluviimine on Stokesi sõnul edukalt käivitunud, siis tõenäoliselt jääb ka restruktureerimise maksumus alla varem välja käidud 50-70 miljoni euro.
Rääkides Estonian Airi väljavaadest ja tulevikust, ütles Stokes, et ta on optimistlikum kui suvel.
Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et ettevõte ei ole siiamaani taastunud lendurite kollektiivlepingu venimisega seotud probleemidest ning siiamaani tehakse tööd "usalduse taastamisega."
Samas on Raasukese sõnul praeguseks kõik vajalikud sammud astutud ja ettevõte läheb restruktureerimisplaaniga edasi, kuid mingit imet sealt oodata ei tasu. "Inimesed teevad kõvasti tööd, kuid ootused ettevõtte tulemuste osas võiksid olla märksa tagasihoidlikumad," märkis Raasuke.
"Ettevõtte juhid saavad omada head kontrolli lennufirma kulude üle, kuid mitte tulude üle," ütles Raasuke, lisades, et olukord lennundusturul võib väga kiiresti muutuda.
Raasuke möönis, et lennunduses on alati riskiks ka kütusehindade kõikumine. "Kui viimane kord kütusehinnad hüppeliselt tõusid, siis lennuettevõtted ootasid hindade korrigeerimisega, see maksis valusalt kätte," rääkis ta. "Lootus on, et nüüd nad tõstaksid oma hindu kiiremini."
Samas ei saa Raasukese sõnul kütusehindade tõttu lennupiletite hindu ka lõputult tõsta, kuna kõrgemad piletihinnad mõjutaks lõppkokkuvõttes nõudlust.
Palméri sõnul on jaanuar ja veebruar lennufirma jaoks päris head kuud olnud, kuid see ei pruugi nii jätkuda. Oma esimese kvartali majandustulemused avalikustab lennufirma hiljemalt mai keskpaigas.
Estonian Airi liinivõrgustikku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim.
Aasta varem oli ettevõtte kahjum 17,3 miljonit eurot, 2011. aasta käive oli 76,1 miljonit eurot.
Eelmise aasta lõpul ja käesoleval aastal on valitsus otsutanud laenata Estonian Airile kokku 24,9 miljonit eurot lennuühenduse tagamiseks Eestile olulistesse sõlmpunktidesse. Samuti on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitanud Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse lennufirmale päästmisabi andmiseks.
Estonian Airi lõplikku ja jätkusuutlikku restruktureerimiskava ootab valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt hiljemalt 18. aprilliks.
