Maksehäired ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid 34,4 miljonilt 33,2 miljonile eurole. Kui mullu samal perioodil moodustasid üle poolte maksehäiretest võlad kinnisvaraalases tegevuses, siis aasta on need kahanenud mulluselt 17,9 miljonilt 746 000 eurole. Suurimate maksehäiretega sektoriks on nüüd mäetööstus ja töötlev tööstus, kus maksehäirete summa on aastaga kasvanud 2 miljonilt eurolt 15,1 miljoni euroni.
Maksuvõlad ehk riigile võlgu olevad summad vähenesid 24,7 miljonilt eurolt 23,3 miljonile eurole ehk 5,5 protsenti. Enim on riigile võlgu hulgi- ja jaekaubandusettevõtted, mille võlasumma kahanes aastaga 33,6 protsenti 6,4 miljoni euroni. Ehitussektoris kasvasid maksuvõlad aastaga 9,2 protsenti 3,2 miljoni euroni ning mäetööstuses ja töötlevas tööstuses 61,6 protsenti 4,6 miljoni euroni.
Tegevusalade lõikes on enim negatiivse krediidireitinguga ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris, kus negatiivne hinnang on 23,3 protsendil ettevõtetest. Sellele järgevad ehitus; veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmekäitlus ning mäetööstus ja töötlev tööstus, milles negatiivne krediidreiting on vastavalt 15,6 protsendil, 15 ja 14,6 protsendil ettevõtetest.
Keskmine maksehäre summa oli esimesel poolaastal 871 eurot, mullu samal perioodil oli see 756 eurot. Keskmine maksuvõlg oli mullu esimeses pooles 2260 eurot ja tänavu 2241 eurot.
Aktiivsete ettevõtete maksekäitumise statistika 2015. a esimese poolaasta valimi suuruseks kujunes 68 823 ettevõtet, võrreldava perioodi ehk 2014. esimese poolaasta valimisse kuulus 67 674 ettevõtet.
