Ernst & Youngi värske äririskide ja -võimaluste uuringu kohaselt näevad ettevõtjad järgmise kolme aasta suurima riskina tarbija hinnatundlikkust.
Probleemiks on ka üha suurenev surve kärbeteks ja samas suurenevad ootused kasumile, mis muudavad keeruliseks toodete ja teenuste kvaliteedi samaväärsena hoidmise.
Ernst & Young Balti ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant Siim Abeni sõnul on hinnatundlikkus äririskide tabelis liikunud üha tõusvas joones, kuid arvestades seda, et enamike Euroopa riikide majandusolukord on juba stabiliseerumas, on selle tänavune esikoht mõnevõrra üllatav.
"Võrdlusena võib tuua näiteks 2010. aasta, mil hinnatundlikkuse risk asetus veel 15. kohale ning 2011. aastal neljandale kohale. On ilmselge, et majanduslangus on tarbija ostuharjumusi jäädavalt muutnud – inimesed on harjunud suurte allahindlustega ja ootavad neid jätkuvalt," lisas ta.
Teiseks suureks riskikohaks on ettevõtjate hinnangul surve kulude kokkuhoiule, samas kui suur hulk ettevõtteid on majandussurutises ellu jäämiseks juba mahukamad kärped ära teinud.
Valitsuste sekkumist peljatakse vähem
Uuringust avaldus ühtlasi lähenemine sellele, kes peaks olema ettevõttes kokkuhoiumeetmete eest vastutav – 66% vastanutest leidis, et selle eest peaks vastutama tegevjuhtkond, kuid 27% arvas, et kulukärped peaksid olema nõukogu pädevuses.
Kui eelmisel aastal pani ettevõtjaid enim muretsema valitsuse kasvav roll, siis käesoleval aastal on "valitsuse sekkumise" kartus üllatuslikult kümne äririski seas kukkunud alles seitsmendale kohale.
"Arvestades ka Eestis käivaid diskussioone maksusüsteemi üle võib järeldada, et ühelt poolt meie ettevõtjad ise tahavad muudatusi, mis toetaks majanduskasvu ja väldiks meie ettevõtjate konkurentsipositsiooni halvenemist. Pean silmas eelkõige tööjõu makse, erinevaid aktsiisimakse või muid riiklikul tasandil määratlevaid tasusid. Ning teisalt on kindlasti soov jätta ettevõtte tulumaksusüsteem muutmata," rääkis Ernst & Young Balti partner Ivar Kiigemägi.
Valitsuse sekkumisest kõrgemaks riskikohaks peetakse pigem hinnastamise, kulude kontrolli ning seeläbi kasumi teenimise võimet, mis on ka loogiline, arvestades ebakindlusi Euroopa majanduses.