Seda tõid ekspordi takistusena välja praktiliselt kõik veebiküsitlusele vastanud, selgub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud ja EY läbi viidud uuringust.
Ettevõtted selgitasid, et tugeva konkurentsi tajumine eksportimisel on mõnel juhul seotud ettevõtte pakutava toote lihtsuse, ettevõtte madalama hinna eelise kadumise, konkurentide agressiivse tegevuse, ettevõtte väiksuse ja/või välisriigi konkurentide tuntuse ja tunnustatusega, mistõttu on keeruline nendega konkureerida. Seoses majanduse halvenenud olukorraga on muutunud hind klientide jaoks veelgi olulisemaks.
Olulised takistused on ka nõudluse ebastabiilsus, mida nimetas 63% vastanutest ja sihtturu protektsionism, mida mainis 53% vastanutest. Ligikaudu pooled vastanutest ei täheldanud vähemalt ühele sihtturule eksportimisel üldse mingeid takistusi.
Samas on enamlevinud takistused sellised, mida ettevõtted vahetult ise mõjutada ei saa ning mida ei saaks ületada ka riigi toetusmeetmetega, mistõttu vaadeldi uuringus ka teisi siseriiklikult mõjutatavaid takistusi. Näiteks toodi sagedase takistusena välja ka piiratud ligipääsu turunduskanalitele ja sihtriigi võõrast ärikultuuri.
Probleeme seoses sihtturu sertifikaatide ja standardite kõrgete nõuetega nimetas 23% veebiküsitluse vastanutest ja seda toodi intervjuudes välja näiteks Saksamaa, Soome, Jaapani ja Hiina sihtturgude puhul, teatas BNS.
Informatsiooni kättesaadavuse probleemid, mida nimetas 19% veebiküsitlusele vastanutest, seisnevad vajaliku info kättesaadavuses ainult kohalikus keeles, välisriigi ettevõttes õige isiku leidmise keerukuses ja sihtriigis kehtivate seaduste täielikus mõistmises.
Muude probleemidena nimetasid intervjueeritud ettevõtted valuutakursi kõikumisest tulenevaid probleeme näiteks USA, Venemaa ja Hiina sihtturgude puhul, korruptsiooni, näiteks Lätis, ja keerulist poliitilist olukorda, näiteks Venemaal.
Takistused põhiliste sihtriikide lõikes oluliselt ei erinenud. Ainsa eripärana toodi uuringus välja asjaolu, et Läti ja Leedu ärikultuuri ja –tavasid hinnati võõramaks kui põhjanaabrite või Saksamaa oma. Nimelt märkisid ärikultuuri erinevust takistusena vastavalt 15% ja 19% Lätit ja Leedut sihtriigiks nimetanud vastanutest, samas kui Soome, Rootsi ja Norra puhul oli vastav näitaja keskmiselt 8%.
Eesti majanduskeskkonnaga seotud takistustest nimetas 80% ettevõtetest kvalifitseeritud tööjõu puudumist, 54% tõid sellena välja riiklike toetusmeetmete ebaefektiivsuse. Kolmas takistus oli Eesti maksusüsteemi ebaefektiivsus.
