Eestis sujus euro kasutuselevõtt juba esimesest päevast, kuid uued rahad vajasid harjumist ja teenindusprotsess kohandamine võttis mõnevõrra aega, seda eriti paralleelkäibe perioodil, ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Jaekaubandusel oli oluline roll euro kasutuselevõtu igas protsessis ja kauplustes oli esimesel kahel nädalal tööl ka rohkem kassasid ja müüjaid, rääkis Merilai BNS-ile.
Praegu eurole üleminevate riikide puhul võib erinevusena välja tuua selle, et 2010.–2011. aastal oli Eesti elanike suhtumine eurosse oluliselt positiivsem kui näiteks 2013. aastal Lätis, tõi Merilai välja. "Ka rahvusvaheline situatsioon oli erinev ja niinimetatud eurokriisi veel ei olnud, mistõttu ka ettevalmistused kulgesid edukalt ja ettevõtjad olid positiivsed eurotsooniga liitumise osas," lisas ta.
Eurole ülemineku järgsetel esimestel päevadel maksti Eesti jaekaubanduses enam kroonides ja vähem eurodes ning pangakaardiga, meenutas Merilai ja lisas, et kindlasti oli vaja rõhutada, et Eestis kehtivad ikka kõikide eurotsooni riikide rahatähed ja mündid.
Tõrgetest esines Merilai sõnul üksikuid juhtumeid info liikumisel kassasüsteemides vahetult enne eurole üleminekut. Täpsus ja kiirus uute rahadega arveldamisel 14 päeva jooksul ei olnud mitte alati soovitud tasemel ning esines ka üksikuid vigu hindade avaldamisel.
Kaupmeeste Liit koos liikmesettevõtetega alustas ettevalmistusi kevadel enne eurole üleminekut, selleks korraldati erinevaid seminare, konverents, ning liidu esindajad osalesid erinevate ministeeriumide juurde loodud töögruppides ja Rahandusministeeriumi ümarlaua töös, rääkis Merilai.
Olulisemate ettevalmistustena lisaks töötajate koolitusele tõi Merilai välja erinevate IT-süsteemide kohandamise, paralleelkäibe perioodiks kahes valuutas arveldamiseks tingimuste loomise, ümberhindamised, hinnasiltide vahetuse ja kõigi jaekaubanduses kasutatavate seadmete, sealhulgas taaraautomaatide ümberhäälestamise.
Liit võttis osa ka hinna kahes vääringus avaldamise juhendi koostamisest ja ausa hinnastamise kokkuleppe töögrupi tööst, lisaks toimus väga hea koostöö ja infovahetus Pangaliiduga, märkis Merilai.
Ausa hinnastamise kampaania mõju oli samas pigem negatiivne, sest just 2011. aastast algas toiduhindade tõus nii maailmas kui ka Euroopas, sealhulgas Eestis, mistõttu seostati hindade tõusu sageli euro kasutuselevõtuga, möönis Merilai.
