Kui Eleringi ja riigi vastutus on hajuv, siis gaasimüüjad vastutavad täielikult oma klientide ees. Gaasimüüjad sellise Exceliga talvele küll vastu minna ei saa – Eleringi Exceliga eelseisvat talve me üle ei ela,

leiab Eesti Gaasiliidu juhataja Heiko Heitur. 

"Fakt, et turuosalistel puudub arusaam, kus jaanuarist gaas tuleb, on süsteemihalduri jaoks sisuliselt ebaoluline. Kui keegi kujutab olukorda sellisena, et ehitab äpi valmis ja taksod tulevad, siis gaasimüüjad näevad igapäevaselt teist olukorda – gaasi ja tankereid napib ning riigid kaitsevad omi mitte võõraid," lausus Heitur.  

Ta toonitas, et käes on sügis, kahe kuu pärast saab Paldiskis valmis veeldatud maagaasi (LNG) terminal, aga gaasi ja laeva kohta endiselt infot ei ole. "Tuleb arvestada, et Euroopas on gaasidefitsiit ja üks täislastis gaasitanker maksab tänastes hindades 175 miljonit eurot, meil aga pole veel terminali kasutamistingimusi," lisas gaasiliidu juht. 

Eleringi gaasi tarbimise prognoosis on gaasiliidu hinnangul näidatud piirkonnas tarbimist tegelikust vähemalt 8,5 teravatt-tunni ulatuses madalamaks ning Leedu tarbimist on vähendatud lausa 6 teravatt-tunni ulatuses, ignoreeritud on Leedust Poola GIPL-i ühenduse kaudu liikuvat gaasivoolu vähemalt 1,5 teravatt-tunni ulatuses ning paisutatud uue terminali läbilaskevõimsust alates kõige jäärohkemast kuust veebruarist 1 teravatt-tunni võrra. 

Lisaks jätab Elering liidu sõnul oma tarbimisprognoosis täielikult arvestamata võimalikud riskid, seahulgas süsteemihalduri enda poolt välja toodud risk juhuks kui Baltikumil on vajalik ühenduda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, millega kaasneks täiendav gaasivajadus veel 8,5 teravatt-tunni ulatuses.  

Eesti elektri- ja gaasisüsteemi halduri Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles teisipäevasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil, et Soome-Balti regiooni gaasivarustus ja taristu on piisav tarbimise katmiseks. 

Eleringi analüüsi järgi on ka kõige kriitilisemal hetkel märtsi lõpus gaasivarustuse ülejääk regioonis 7 teravatt-tundi, kinnitas Veskimägi. Samuti on tarbimise prognoosis tema sõnul arvestatud Baltimaade elektrisüsteemi potentsiaalse erakorralise desünkroniseerimisega seotud gaasielektrijaamade tarbimine Lätis ja Leedus. 

Samuti pole Soome süsteemihalduri hinnangul võimalik füüsiliste taristupiirangute tõttu anda tulevasest veeldatud maagaasi (LNG) terminalist Soome võrku üle 105 gigavatt-tunni päevas, mis hakkab piirama Soome gaasitarbimist. 

Eleringi prognooside järgi, kui võtta arvesse kolme Balti riigi ja Soome tarbimist järgmise aasta kevadeni ja võrrelda seda Läti maa-aluses gaasihoidlas hoiustatud 12,5 teravatt-tunni gaasi ja lisada sellele Klaipeda, Hamina ja loodav uus LNG tarnekanal, siis on piirkonnas aastase tarbimise katmiseks kuni üle 66 teravatt-tunni maagaasi, ütles Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa BNS-ile.

Tarbimine on samal ajal Balti riikides ja Soomes tarbimine, millele on lisaks arvestatud sisse ka GIPL ehk Leedust Poola mineva ühenduse kaudu siinsest piirkonnast väljuda saav gaasikogus, 48,5 teravatt-tundi.