Ajalooliselt on taastuvenergia tasu olnud madalam vaid ühel aastal – 2014, kui see oli 0,77 senti kilovatt-tunni kohta. Vanas fikseeritud hinnaga toetuskeemis olevad elektrijaamade toetusperioodid lõppevad järjest, mistõttu lähiaastatel kulub toetusteks vähem raha. See toob eeldatavalt kaasa ka tasu mõningase vähenemise lähiaastatel.
Taastuvenergia toetused ja tasu
Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustab sellel aastal juba 63 protsenti kogu Eesti elektritoodangust. Toetatav taastuvelekter moodustab kogu toodetud taastuvelektrist samal ajal 46 protsenti ehk rohkem kui pool taastuvelektrit toodetakse ilma toetuseta.
Järgmisel aastal kulub prognoosi järgi taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusteks 84 miljonit eurot. Toetatava elektritoodangu maht on seejuures eeldatavalt ligi1,6 teravatt-tundi.
Nii tuuleparkide kui ka päikeseparkide puhul kulub toetusteks 28 miljonit eurot. Biomassil töötavate jaamade toetuseks läheb kava järgi 23 miljonit, viimaste aastate taastuvenergia vähempakkumistel osalenud elektrijaamade toetusteks kolm ja tõhusa koostootmise toetusteks alla kahe miljoni euro.
Taastuvenergia tasu on seadusega kehtestatud tasu, millega rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Taastuvenergia tasu arvutajaks on seaduse järgi Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel tootmis- ja tarbimisprognoosidel põhineva hinnangu, milleks annavad sisendi võrguettevõtjad, otseliini valdajad, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjad ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijad.
