Ravimeid kompenseeriti 54 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti ligi 57 miljonit eurot, teatas haigekassa. Aruandeperioodi tulemiks on miinus 20,7 miljonit eurot, mis on 6,8 miljonit esimese poolaasta eelarvest negatiivsem. Esimesel poolaastal oli sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu väiksem võrreldes prognoosituga. See on mõjutanud ka haigekassa esimese poolaasta tulemusi.
Võrreldes möödunud aastaga on olulisel määral suurendatud ressursse nii eriarstiabi kui õendusabi rahastamiseks. Teisalt on toetatud perearstisüsteemi tugevdavaid suundi – rahastatud on perearsti teise pereõe tegevust ja pere- ning eriarsti koostöövõimalusi e-konsultatsiooni näol. Esimesel poolaastal viidi läbi lepingupartnerite valik eriarstiabis ja õendusabis.
Esimesel poolaastal rahastati perearstiabi kokku 40,9 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osakaalu moodustas perearsti nimistus olevate inimese eest makstav pearaha, mis moodustas 25,2 miljonit eurot. Perearstiabi rahastamine on võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga kasvanud kokku 8 protsenti, suurenemise põhjusteks on aasta algusest kehtivad uued teenuste piirhinnad pearahale, baasrahale kui ka teise pereõe lisatasule.
Sel aastal on lisandunud perearstide tegevusfondi ja tööajaväliste vastuvõttude rahastamine, mis võimaldab perearstidel senisest enam osutada patsientidele vajalikke protseduure ja teenindada kindlustatuid õhtutundidel ja nädalavahetustel. Need uuendused muudavad perearstiabi inimestele veel paremini kättesaadavaks.
Teise pereõe teenus perearsti vastuvõtu juures on käivitunud edukalt. Esimesel poolaastal rahastas haigekassa teist pereõde 213 nimistus, võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga on teise pereõe lisatasu saavate perearsti nimistute arv kasvanud 48 protsenti. Teise pereõe rahastamine perearstipraksistes on kindlasti üheks oluliseks teguriks perearstiabi kättesaadavuse ning kvaliteedi paranemisel.
Eriarstiabi rahastamise kogumaht oli esimesel poolaastal 270,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 28,8 miljoni euro võrra suurem. Eriarstiabis osutatud ravijuhtude arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 47 tuhande võrra. Osutatud ravijuhtude arv on kasvanud eeskätt päevaravis.
Ravijärjekorda registreeritud isikute arv on suurenenud kõigis ravitüüpides – ambulatoorses ravis 8 protsenti, päevaravis 39 protsenti ja statsionaarses ravis 32 protsenti. Päevaravis ja statsionaarses ravis on üldjuhul vastuvõtule registreerunud isikute ooteaeg lubatu piires. Maksimaalset ooteaega ehk 6 nädalat ületavate ravijärjekordade osakaal on jätkuvalt suhteliselt suur ambulatoorses ravis. Samas on kasvanud ambulatoorsete vastuvõttude ja eriarstiabi teenuseid kasutanud isikute arv. Arvestades lisaks, et kindlustatute üldarv on mõnevõrra vähenenud, on ravi kättesaadavus kindlustatu kohta eriarstiabis märkimisväärselt paranenud.
Esimesel poolaastal rahastas haigekassa statsionaarse iseseisva õendusabi, endise nimega hooldusravi, teenust 11,9 miljonit euro ulatuses, mis on 21 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil. Koduõenduse teenuse eest tasuti ligi 14 protsenti enam kui möödunud aasta esimesel poolaastal. Tulemus on ootuspärane, kuna haigekassa eesmärk on parandada iseseisva õendusabi, eelkõige koduõendusteenuse ning statsionaarse õendusabi kättesaadavust.
Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa esimesel poolaastal kokku 10,4 miljonit eurot. Soodusravimeid kompenseeriti 53,9 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud 5 protsenti. Soodusretseptiga ostetud ravimi eest tasus kindlustatu esimesel poolaastal keskmiselt 6,44 eurot. Keskmiselt tasub patsient ühe soodusretsepti eest 32 protsenti ning haigekassa 68 protsenti.
Käesoleva aasta algusest hakati esmakordselt kompenseerima kuut erinevat ravimit, mida kasutatakse C-hepatiidi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, podagra, rasvhapete metabolismi häire ja pankrease neuroendokriinkasvaja raviks.
Ajutist töövõimetust hüvitati 56,5 miljonit euro eest, mis on 6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
