Tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse prognoosimisel on OSKA uuringus arvestatud erialaspetsialistide hulgaga, keda on vaja pensionile jääjate asendamiseks, tööjõuvoolavuse katmiseks ning uute loodavate ametikohtade täitmiseks.

Pooled arstid jõuavad pensioniikka

Üle poole vajaminevast tööjõust — ligikaudu 4000 inimest — tuleb vanuse tõttu erialalt lahkujate asemele juurde leida. Kutsealade võrdluses on suurim vanusest tingitud asendusvajadus arstide hulgas. Koguni pooled praegu praktiseerivatest arstidest jõuavad järgmise kümne aasta jooksul ametlikult pensioniikka.

„Eesti kuulub rahvusvahelises võrdluses viie kõige kiiremini vananeva arstkonnaga riigi hulka, kui võtta aluseks 55-aastaste ja vanemate arstide osatähtsus,“ ütles OSKA analüütik Anneli Leemet.

Ta selgitas, et kuna 65-aastaste ja vanemate Eesti arstide erialasest hõivest lahkumise mediaanvanus on 74 eluaastat, ei ole vaja asendada kõiki lähikümnendil pensioniikka jõudvaid arste, vaid umbes veerand neist, kes praegu arstina praktiseerivad, s.o 1200 inimest.

Prognoosi kohaselt jõuab samal ajavahemikul tasemeõppest erialasele tööle umbes 1100 uut arsti. OSKA hinnangul tuleks kaaluda eestikeelsesse arsti eriala põhiõppesse vastuvõetute arvu suurendamist kümnendiku võrra ehk kuni 200 inimeseni aastas. Ent pelgalt koolituskohtade arvu kasvatamisest ei piisa.

Arstide puudust tuleb käsitleda kompleksselt kogu tervishoiuvaldkonnaga, kus valitseva tööjõunappuse leevendamiseks peab tegema töökorralduses süsteemseid muudatusi. 

„Tööülesandeid tuleb ümber jaotada viisil, mis võimaldaks kõigi ametialade esindajatel oma oskusi maksimaalselt rakendada,“ toonitas OSKA uuringujuht Urve Mets. „Valdkonna ekspertide hinnangul on juba praegu tervishoius enamiku ametialade esindajate erialane ettevalmistus põhjalikum ning omandatud oskuste tase kõrgem kui see, mida reguleeritud süsteem neil teha võimaldab.“

Tööjõupuuduse leevendamiseks on lisaks tööülesannete ümberkorraldamisele vajalik senisest ulatuslikum digilahenduste kasutamine, ööpäevaringsete teenuste valiku hindamine üldhaiglates, inimeste teadlikkuse ja vastutuse suurendamine oma tervise jälgimisel ja hoidmisel ning tööjõuvoolavuse parem ohjamine.

OSKA hinnangul võib Eesti kaotada järgmise kümnendi jooksul tööjõuvoolavuse tõttu umbes 1500 parimas tööeas tervishoiuspetsialisti. Tööjõuvoolavuse all peetakse silmas ametialale sisenejate ja lahkujate vahet, arvestamata koolilõpetajaid ja pensioniealisi.

Õdede voolavus tekitab ametialal katteta augu

Tööjõuvoolavuse probleem on kõige teravam valdkonna suurimal ametialal – õenduses. Kui praegused trendid jätkuvad, võib kümne aasta jooksul olla vaja asendada ligikaudu 750 ametialalt lahkunud õde, keda õenduse tasemeõppe lõpetajate arv ei suuda katta.

Ekspertide hinnangul loobuvad paljud parimas tööeas õed Eesti tervishoius töötamisest rahulolematuse tõttu töötingimustega, sealhulgas liigse töökoormuse ja ebavõrdse kohtlemise tõttu, sealhulgas töökiusu pärast.

OSKA hinnangul ei ole põhjendatud õdede koolituskohtade arvu kasvatamine ilma tööjõupuuduse juurpõhjustega tegelemata. „Juhul kui tööjõuvoolavuse põhjustele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning parimas tööeas lahkujaid on võrreldes ametialale sisenejatega endiselt rohkem, ei vii koolituskohtade suurendamine soovitud tasakaaluseisundini,“ sõnas Urve Mets.

Vajadus tervishoiuteenuste järele kasvab

Asendusvajaduse kõrval suurendab tervishoiu tööjõuvajadust ka täiendavate ametikohtade lisandumine. Prognoosi kohaselt kasvab tervishoiu kutsealadel hõivatute arv järgmise kümne aasta jooksul umbes kümnendiku võrra, 20 400-st kuni 22 600-ni. Selle kasvu peamine põhjus on elanikkonna vananemisest tingitud suurenev ravivajadus. Lisaks on vaja leevendada teatud erialade, näiteks vaimse tervise ja logopeedia, eksperdipuudust, laiendada terviseedenduse ja haiguste ennetamise võimalusi ning vastata ühiskonna suurenenud ootustele tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse, kiiruse ja personaalsuse osas.

Lisanduvate ametikohtade täitmiseks on järgmise kümne aasta jooksul vaja ligikaudu 2200 uut töötajat. Suurim muutus hõivatute arvu osas ootab tõenäoliselt ees kliinilisi psühholooge ja füsioterapeute, kelle töökohtade arv võib kasvada 40–50 protsenti. Logopeedide ametikohtade arv suureneb prognoosi kohaselt 20 protsendi võrra ja radioloogiatehnikute arv kuni 10 protsenti. Valdkonna suurimal ametialal – õenduses – oodatakse 20-protsendilist kasvu.“

Täiendava info saamiseks tutvu OSKA uuringu „Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid“ terviktekstiga.