Hansson: jutt Eesti EL-i kallimate riikide hulka liikumisest ei päde
"Kõige värskemate Eurostati andmete põhjal oli Eesti mullune hinnatase 2,1 protsenti alla EL-i keskmise. Euroopas, seda koos Šveitsi, Islandi ja Norraga, oli Eesti 15. kohal. Puhtalt EL-i vaates olime 12. kohal," rääkis Hansson.
"Euroopa viiendale kohale jõudmiseks peaks meie hinnatase kasvama veel 37 protsenti kiiremini kui Luksemburgis ja näiteks 21 protsenti kiiremini kui Hollandis," jätkas Hansson,
Eesti praeguse 2,5-protsendise inflatsiooni juures, mis on umbes sama kiire kui EL-is keskmiselt, ei ole seda Hanssoni sõnul kuidagi oodata, ka siis mitte, kui lisanduvad julgeolekumaksud.
Euroopa Liidu hinnataseme keskmisest on Šveitsis on see näitaja 174,1 protsenti, Islandil 156, Taanis 143,4, Iirimaal 141,8, Luksemburgis 134,5, Norras 125, Soomes 124,5, Hollandis 118, Belgias 115,5, Rootsis 113,6, Austrias 111,6, Prantsusmaal 110,1, Saksamaal 109,6, Itaalias 99 ja Eestis 97,9, tõi Hansson taustaks.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp rääkis teisipäeval, et üldiselt on ettevõtjate kindlustunde näitaja jätkuvalt madal, kuid sektoriti on see erinev. Näiteks teenindussektor näeb asju positiivsemas valguses. «Parema kindlustunde annab see, kui nähakse, et on võimalik hindu tõsta,» selgitas Raudsepp.
Toidukorv on viimastel aastatel kallinenud ning viimase aasta jooksul on hinnatõus olnud keskmiselt 0,2 protsenti. Samas on Raudseppa sõnul Eesti juba praegu kallis riik, kus elada, kuna palkade ja hindade suhtes oleme juba kallimad kui Rootsi ja natuke soodsamad kui Soome. «Liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,» ütles Raudsepp.
«Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top 10 riikide hulka,» täpsustas Raudsepp. Riiete ja jalanõude hinnas poolelt on seis veelgi nukram. Seal oleme me suisa Euroopa top 3 seas.