„Eurostati detsembris avaldatud andmetest selgus, et Eestis jätkas 54,9 protsenti inimestest töötamist pärast vanaduspensioni saamist, mis on ühtlasi Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Teist kohta hoiab naaber Läti, kus töötab 44,2 protsenti pensionäridest ja kolmas koht kuulub samuti Baltikumile – Leedus töötab 43,7 protsenti vanaduspensionil olevatest inimestest,“ ütles Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Paljud Eesti pensionärid töötavad toimetuleku nimel
Madisson märkis, et pensionipõlves töötamine ei ole iseenesest probleem, aga kuna suurem osa teeb seda finantsilistel põhjustel, on olukord muret tekitav. Eurostati andmete kohaselt pidi 31,6 protsenti inimestest pensioni saabudes edasi töötama, sest täiendav sissetulek on toimetulekuks vajalik. Iga neljas töötav Eesti pensionär jätkas töötamist, sest saadav lisateenistus tundus neile piisavalt atraktiivne.
„Heaoluriikides Šveitsis, Hollandis, Taanis ja Norras töötab keskmiselt 24 protsenti vanaduspensionäridest. Koguni 60 protsenti sealsete inimeste tööl edasikäimise põhjus pole tingitud lisasissetulekust, vaid jätkatakse, sest neile väga meeldib oma tööd teha,“ nentis Madisson.
„Eestis on töö meeldivuse aspekti välja toonud ainult neljandik vastanutest ja iga kümnes töötava pensionäri tööl käimise põhjus seisneb soovis olla sotsiaalselt aktiivne,“ ütles Madisson.
Eurostati andmetest selgus, et pensionipõlves lisaraha teenivate inimeste osakaal on kõige väiksem Rumeenias, Kreekas ja Hispaanias, kus töötab alla viie protsendi vanaduspensionäridest.
Mullu tellis Luminor Norstatilt uuringu, millest selgus, et 65 protsenti eestlastest tunneb, et pensionile jäädes on nende rahaline seis väga hea või pigem hea. Madisson rõhutas, et riiklik pension ei taga pensionärile kaugeltki samasugust elatustaset kui tööl käies.
Igaüks peaks mõtlema oma pensionipõlve täiendavale kindlustamisele
„OECD uuringu kohaselt moodustab keskmist palka teeninud Euroopa Liidu töötaja pension 68,1 protsenti tema varasemast palgast. Väärika vanaduspõlve veetmiseks on heaoluriikides levinud hinnangu kohaselt vajalik pensioni suurus 60 protsenti varasemast sissetulekust. Eestis moodustab keskmine pension keskmisest palgast ligi 40 protsenti. Seejuures teame, et pikemas perspektiivis tööealine elanikkond väheneb, mistõttu ei saa me loota riikliku pensioni kiirele suurenemisele, pigem vastupidi,“ nentis ta.
Luminori pensionifondide fondijuhi hinnangul suurendavad Eesti inimeste ebakindlust nii tõusvad maksud, inflatsioon kui ka paljudel teisest pensionisambast loobumine. Madissoni sõnul peaks igaüks mõtlema oma pensionipõlve täiendavale kindlustamisele, olgu selleks siis pensioni kolmas sammas, hoiused või investeerimine erinevatesse varadesse.
Eurostati andmed põhinevad Euroopa Liidu tööjõu-uuringul ning hõlmavad vanaduspensionit saavaid inimesi vanuses 50–74 aastat.
