Inflatsioon oli mullu laiapõhjaline. Aasta jooksul kiirenes teenuste ja energia hinnatõus, samas toiduainete hinnatõus vaatamata suvisele põuale pidurdus ning maksumeetmete panus aasta teisel poolel mõnevõrra vähenes. Inflatsiooni kõrgpunkt jäi nii meil kui ka euroalal oktoobrikuusse, kui naftahinnad tõusid viimaste aastate kõrgeimale tasemele.
Kui Eestis on tugev majanduse seis ja soodne tööturu areng soosinud teenuste hinnatõusu kiirenemist, ei ole seda euroalal vaatamata palgakasvu kiirenemisele ja alanevale tööpuudusele toimunud. Suve- ja sügiskuudel küündis euroala inflatsioon üle 2 protsendi toorainete kallinemise tõttu. Euroalas aeglustus inflatsioon detsembris esialgsel hinnangul 1,6 protsendini.
Aasta lõpus nafta ja toidutoorme hinnad välisturgudel langesid ning tõid kaasa inflatsiooni pidurdumise. Kui oktoobris ulatus meil mootorikütuse hinnatõus 20 protsendini, siis detsembris pidurdus see vaid 3 protsendini. Samas elektri kõrge börsihind ning küttepuude varasem kallinemine hoiavad energiakandjate hinnatõusu veel kiirena.
Alanenud toormehindade ning maksumeetmete panuse vähenemise mõjul inflatsioon pidurdub käesoleva aasta alguses. Rahandusministeeriumi mullusuvine inflatsiooniprognoos on 2019. aastaks 2,5 protsenti, arvestades valitsuse ja riigikogu otsust jätta ära alkoholiaktsiisi tõus.
