"Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga tehakse sõidukite ostu finantseerimiseks sama palju taotlusi, kuid lepinguid enam sarnases tempos ei sõlmita. Tarbijad on muutunud uute finantskohustuste võtmisel selgelt ettevaatlikumaks ja seda ka olukorras, kus krediidivõimekus on endiselt hea," sõnas Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp. Seega isegi kui pangas liisingu- või laenutaotlus rahuldatakse, ostu sooritama ei rutata.
Põhjusi võib selleks olla mitmeid. Üheks neist on Kübarsepa vaates kindlasti Euroopa Keskpanga baasintressimäära euribori tõus. "Autoliisingu intress on seotud kuue kuu euriboriga. Just autoliisingu võtmisel näeme kerget langust, mis on ka arusaadav, sest euribori tõusust ning selle mõjust igakuistele kuludele räägitakse palju. Samas huvi fikseeritud intressiga autolaenu vastu on jätkuv ning võib eeldada, et kui euribor jätkab tõusu, siis huvi fikseeritud intressiga finantseerimislahenduste vastu tõuseb samuti," lisas ta.
Ostuotsuse edasilükkamine on seotud ka faktiga, et enda olemasoleva sõiduki mahamüümine võtab oodatust kauem aega. "Taotluse teinud klientidelt oleme saanud tagasisideks, et hea meelega ostetaks uus auto, kuid olemasolevat sõidukit ei ole niivõrd lihtne maha müüa kui esialgu arvati. Seega, mida rohkem venib olemasoleva auto müük, seda rohkem venib ka uue sõiduki ost, sest kahte finantskohustust samaaegselt ei soovita teenindada," selgitas Inbanki Eesti äriüksuse juht.
Oma rolli mängivad turul ka sõidukite hinnatõus, üldine inflatsioon kui ka ebakindlus võimaliku eesoleva majanduslanguse osas.
Samas nentis Inbanki Eesti äriüksuse juht, et suurt muudatust sõidukiostu finantseerimise summades näha ei ole. "Kui 2021. aastal oli keskmine autolaenu summa 9000 eurot, siis tänavu 10 000 eurot. Autoliisingu puhul on samal perioodil olnud kasv ligikaudu 9 protsenti ehk 19 000 eurolt pea 21 000 euroni. Seega võetakse laenu jätkuvalt vastutustundlikult," ütles Kübarsepp.
Ta lisas, et tänaseks on pea kõik Eesti pangad vaadanud üle laenude ja liisingute väljastamise tingimused, mille üheks osaks on laenutaotleja krediidivõimekuse hindamine. "Eelmine majanduskriis on meid kõiki õpetanud. Tarbijad ei soovi enam kergekäeliselt kohustusi võtta ning ka pangad on finantseerimisel konservatiivsemad. Samas on oluline, et erinevad finantseerimislahendused vältimatute ostude sooritamiseks on kättesaadavad," lausus Kübarsepp. Tema sõnul pole aga tarbijate krediidivõimekuse ja -kvaliteedi osas muutusi täheldatud.
