Augusti hinnaarenguid iseloomustas kõrgete energiahindade püsimine ning teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastava baasinflatsiooni kiirenemine. Energiahinnad on aastaga tõusnud 12 protsenti eelkõige kallima mootorikütuse, elektri ja puidukütte mõjul. Kui kütusehindu on kergitanud kallinenud nafta, siis elektri osas annab tunda börsielektri tavapäratult kõrge hind Põhjamaades. Tulevikutehingute põhjal võib oodata elektrihinna alanemist järgmise aasta kevadel.
Teenuste hinnad on sel aastal olnud kõikuvad. Kui kevadel pidurdus teenuste hinnatõus ajutiste tegurite mõjul 1,3 protsendini, siis augustis kiirenes 3,7 protsendini. Augustis kergitas teenuste hindu eelkõige transpordi-, vaba aja teenuste ja majutuse kallinemine. Kuna majandusarengud on soodsad, tarbijate kindlustunne kõrge ning kiire palgakasv on jätkumas, avaldub see ka teenuste hindades.
Euroopas valitsenud kuumad ilmad on välisturgudel mõnevõrra kergitanud teravilja hinda. Siinsetesse jaehindadesse kandub põua mõju viitajaga.
Energiahinnad on sel aastal tõusnud oodatust kiiremini, mistõttu inflatsioon on viimastel kuudel ületanud kevadist prognoosi. Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi järgmisel nädalal.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
