„Suurem osa inimesi on küll võimelised enda ja oma pere igapäevase eluga toime tulema, kuid seda vaid hetkeni, mil mõni ootamatus, nagu töökaotus, tervise oluline halvenemine, kodu kaotus või õnnetus pereliikmega, seda tasakaalu ei kõiguta. Kui aga mõni neist riskidest peaks realiseeruma, siis on Eesti elanike majanduslik toimetulek väga haavatav,“ tõdes Swedbank Life Insurance SE juhatuse liige Mihkel Mandre. Iga viies vastanu tõdes, et nimetatud olukordade realiseerumisel oleksid nad tõenäoliselt hädas. “Vaatamata sellele, et vastajad mõistavad selgelt, mis nende toimetulekut kõige rohkem halvab, puudub veel paljudel toimiv plaan riskide maandamiseks,” märkis Mandre.
Enamik vastajaist loodab kasutada majandusliku olukorra halvenedes oma lähedaste ja pere abi. Suured lootused pannakse ka kinnisvara müügile ja säästude kasutamisele. Mihkel Mandre hinnangul on kinnisvarale ja säästudele lootmine sageli ülehinnatud. “Kõrvutades leibkondade arvu eluruumide koguarvuga, näeme, et enamik vastanuid peab kinnisvarana silmas oma eluaset. Arvestades asjaolu, et neljandik leibkondadest omab ka eluasemelaenu, on selge, et raskuste ilmnedes ei saa kinnisvara realiseerimisele loota,” selgitas Mihkel Mandre. Kui kinnisvara näevad hädas esmase toimetuleku tagajana üle 40aastased vastajad, siis säästusid kasutaksid esmajoones 25-30aastased. „Nooremate inimeste säästud on tagasihoidlikud ning selles vanusegrupis ei ulatu säästud 500 euro piirini koguni 70 protsendil, seega pole säästudest keerulisemas olukorras piisavat abi loota,” lisas ta.
Eestimaalaste ootused riigile on endiselt kõrgemad kui lääneeurooplastel. „Paljudel puudub veel täna arusaam omavastutusest majandusliku toimetuleku kindlustamisel. Kaks kolmandikku vastanutest arvavad, et riigil peaks olema suurem roll elanike toimetuleku tagamisel, ennekõike püsiva või pikaajalise töövõimetuse korral, pensionipõlves ja hooldusteenuste tagamisel. Omaosalust toimetulekul hindavad vastajad mõnevõrra suuremaks ajutise töövõimetuse ning raviteenuste korral,” lausus Mandre.
Toimetuleku tagamise parimaks lahenduseks peavad vastajad raha kogumist arveldusarvele või eraldi kontole. Vaid iga viies vastaja oli ennast ja oma pere kaitsnud elu- või laenukindlustusega. Mandre sõnul näitavad lahenduste eelistused vähest teadlikkust tõhusamatest lahendustest. “Arveldusarvel või eraldi kontol olevad säästud on kindlasti samm turvakapitali suurendamise suunas, kuid sageli pole see ootamatus olukorras toimetulekuks piisav. Samas uuringu tulemused kinnitavad, et inimeste valmidus panustada oma majandusliku kindlustatuse tagamiseks kasvab. Positiivseid arenguid on näha ka elukindlustuse turul - juba mitmendat aastat järjest kasvab elu- ja laenukindlustuslepingute sõlmimine. Hakkame varsti jõudma enne-kriisiaegsele tasemele, kuid näeme, et võrreldes varasemaga pööratakse täna üha enam tähelepanu just pere turvatunde tagamisele,” selgitas Mandre.
Elanikkonna majandusliku toimetuleku uuringu viis 2013. aasta septembris läbi Swedbanki tellimusel uuringufirma Norstat.
