Tüüpleping ennekõike praktiline töövahend, mis tõstab tarkvaraarenduse riigihangetes nii hankimise efektiivsust, kvaliteeti kui ka majanduslikku otstarbekust, ütles advokaadibüroo Glimsted partner ja töögrupi liige Priit Lätt pressiteate vahendusel. "Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ning kohustused."
Hangete ühekülgsed tingimused ning lepingu kallutatus tarkvaraarenduse riigihangetes on IKT valdkonna ettevõtjate jaoks olnud murekohaks juba aastaid, märkis ITL-i juhatuse liige ja Koostöö Kogu eestvedaja Agnes Roos. "See on pannud ebaproportsionaalselt suured riskid erasektorile ning mitmed erafirmad on otsustanud loobuda "karmide tingimustega" riigihangetes osalemast. Teiseks suuremaks probleemiks on olnud intellektuaalomandi küsimused," sõnas Roos. ITL-i hinnangul toob soovitusliku tüüplepingu olemasolu ning võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt hangetesse efektiivsust ning suurendab ettevõtete motivatsiooni hangetes osaleda.
Lepingute töörühma näol on tegemist suurepärase näitega avaliku ja erasektori vabakondlikust koostööst, mis võiks olla eeskujuks ka teistele sektoritele, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe. "Selliste läbirääkimiste läbiviimine on kindlasti olnud kasulik mõlema poole esindajatele, et saavutada suuremat teineteisemõistmist. Loodame lähiaastatel lepingu laiapõhjalist kasutuselevõttu."
Tüüplepingu töögrupp kutsuti kokku 2011. aastal, kui tekkis selge vajadus luua platvorm riigi ja erasektori koostööks, hoida ja kasvatada kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes. Tüüpleping töötati välja lepingute töörühma vähendatud koosseisu poolt, kuhu kuuluvad esindajad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, ITL-ist, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, registrite ja infosüsteemide keskusest, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest ning advokaadibüroost Glimsted.
Lepingu eesmärk on kujundada avalikust sektorist teadlik ja lepinguliselt vastutust võttev tellija, tõsta kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes ning edendada riigi ja erasektori koostööd.
