Seega võivad tarbijad jaanuarikuu eest oodada veidi väiksemaid elektriarveid kui saadi detsembri eest, mil arved kerkisid nii kodu- kui äritarbijate jaoks rekordkõrgustesse.
Lisaks kehtestas valitsus uue toetusmeetmena kodutarbijatele selle aasta jaanuarist kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud.
Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik.
Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150-eurosest arvest 56,4 eurot.
Siiski maksis elekter jaanuaris üle 2,5 korra enam kui mullu samal perioodil, mil keskmine hind oli 53,55 eurot megavatt-tunni kohta.
Lätis ja Leedus oli elekter jaanuaris Eestist pisut kallim, vastavalt 143,81 eurot ja 145,87 eurot megavatt-tunnist. Soome keskmine hind oli Eesti omast aga veerandi võrra odavam – 93,25 eurot.
Kõige kallim oli elekter Eestis 10. jaanuaril, mil see maksis 248,71 eurot megavatt-tund, kõige odavam oli hind 57,76 euroga aga 2. jaanuaril.
