Rahandusministeeriumi andmetel laekus veebruari lõpuks riigieelarvesse tulusid 1,16 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 1,23 miljardit eurot ehk 15,9 protsenti kavandatust. Selle aasta esimese kuuga oli valitsussektori puudujääk 0,1 protsenti prognoositavast SKPst.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega (riigi kogutavad maksud ja maksed, mis vastavalt seadustele edastatakse kulu tegijale) plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse veebruari lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 1,16 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 989,7 miljonit eurot ja mittemaksulisi tulusid 183,1 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 12,9 protsenti ning mittemaksulised tulud 14,5 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimatest tululiikidest on kahe kuuga laekunud sotsiaalmaksu 341,3 miljonit eurot ehk 16,5 protsenti planeeritust, käibemaksu 272,2 miljonit eurot ehk 17,6 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 162,2 miljonit eurot ehk 12,3 protsenti vähem. Tulud on kahanenud peamiselt välistoetuste arvel, kokku on mittemaksulistest tuludest laekunud toetusi 263,1 miljonit eurot vähem võrreldes eelmise aastaga. Välistoetuste vähenemine on tingitud väljamaksete ajutisest peatamisest 2011. aasta lõpus, mis kandusid edasi 2012. aasta algusesse ja paisutasid sellega võrdlusbaasi tavapärasest suuremaks. Samas on maksutulusid laekunud 248,3 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 32,5 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 30,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 21,6 miljonit eurot enam.
Kulusid tehti aasta esimese kahe kuuga kokku 1,23 miljardit eurot ehk 15,9 protsenti plaanitust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli 1,19 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti veebruari lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 456 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui eelmise aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjus on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringuteks suunati aasta esimese kahe kuuga 67,4 miljonit eurot ehk 10 protsenti aastaks plaanitud eelarvest, mida on 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Madal täitmine võrreldes eelmise aastaga on ootuspärane, kuna plaanitav investeeringute üldmaht on sel aastal peamiselt saastekvoodi müügitulude arvelt tehtavate väiksemate investeeringute tõttu 11 protsenti madalam. Lisaks on hooajaliste iseärasuste tõttu aasta alguses investeerimisaktiivsus traditsiooniliselt madalam.
Riigi tegevuskuludeks maksti aasta esimese kahe kuuga välja 168,4 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 95,8 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 72,6 miljonit eurot.
Välistoetusi kasutati veebruaris enam kui aasta esimese kuuga. Koos ettemaksetega maksti välistoetusi kahe kuuga 115,8 miljonit eurot ehk 12,2 protsenti plaanitust, sellest jaanuaris 4,4 protsenti. Peamiselt osade projektide lõppemise ja väljamaksete erinevate graafikute tõttu on seda siiski 24,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Struktuuritoetuste arvelt maksti veebruari lõpuks välja 60,7 miljonit eurot ehk 15 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal esimese kahe kuuga.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2013. aasta veebruari lõpus 1,36 miljardi euro väärtuses. Veebruariga vähenes likviidsete varade maht 144 miljonit eurot ehk 9,5 protsenti. Selle peamine põhjus on tulumaksutagastuste väljamaksmine. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on reservid 6,6 protsenti väiksemad.
Valitsussektori eelarvepositsioon oli jaanuari lõpus 16,5 miljoni euroga puudujäägis (0,1 protsenti prognoositavast SKPst). Tegemist on ootuspärase tulemusega - prognoosi järgi on valitsussektori 2013. aasta eelarve puudujääk 128 miljonit eurot ehk 0,7 protsenti SKPst.
