Juuli lõpuks jõudis valitsussektori eelarvepositsioon tasakaalu lähedale - puudujääk kahanes pisut alla 0,2 protsendi SKPst.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse augusti lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 5,03 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,07 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 975 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 67,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 68,2 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta kaheksa kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 67,3 protsenti ja 65,2 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena laekus kaheksa kuuga sotsiaalmaksu 1,39 miljardit eurot ehk 67 protsenti plaanitust, käibemaksu 1,04 miljardit eurot ehk 66,9 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 188 miljonit eurot ehk 3,9 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 250 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 88,8 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 59,1 miljonit eurot ja käibemaksu 48,7 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 5,7 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kahanes toetuste (sh välistoetused) laekumine 35,3 miljonit eurot ehk 5 protsenti, mis tuleneb peamiselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Seevastu CO2 kvootide müügist saadav tulu suurenes 24,5 miljonit eurot.
Kuludeks suunati riigieelarvest augusti lõpuks 5,04 miljardit eurot ehk 64,8 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil kasutati võrreldavateks kuludeks aga 276 miljonit eurot vähem ehk 4,77 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti augusti lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,88 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasvu taga oli eelkõige pensionikulude suurenemine seoses pensioniindeksi tõusu ja saajate arvu kasvuga. Parem sotsiaalmaksu laekumine tõi kaasa ka ravikindlustuskulude tõusu.
Investeeringuteks kasutati augusti lõpuks 364 miljonit eurot ehk 50,7 protsenti aastaks plaanitust ja 19 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Investeeringute kahanemine tuleneb eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikumast kasutamisest. Investeeringute aeglasem kasutamine tuleneb hooajalisusest ning on ootuspärane.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kaheksa kuuga 747 miljonit eurot ehk 62,2 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 409 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 338 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööjõu- ja majandamiskulud kasvanud 63 miljonit eurot, millest osa tuleneb arvestusmetoodika muudatusest. See tähendab, et sel aastal on majandamiskulude hulka arvestatud ka kiirabiteenuse osutamise kulud, mida mullu ei olnud. Kasvanud on kaitse- ja palgakulud.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti augusti lõpuks välja 452 miljonit eurot ehk 48 protsenti kogu aasta eelarvest. Kuna praegune eelarveperiood hakkab lõpule jõudma ja selle aasta välistoetuste eelarve on eelmise aastaga võrreldes väiksem, siis on ka välistoetuste kasutamine mullusega võrreldes 21 miljonit eurot madalam. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli augusti lõpuks projekte heaks kiidetud 96 protsenti ja väljamakseid tehtud 69 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 70 protsenti.
Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus augusti lõpuks 1,53 miljardi euroni, mida 2012. aasta lõpuga võrreldes on 5,4 protsenti ehk 78 miljonit eurot rohkem. Augustiga kasvas likviidsete varade maht 23 miljonit eurot.
Valitsussektori eelarvepositsioon paranes juba neljandat kuud järjest, jõudes juuli lõpuks 33,2 miljoni euro suuruse puudujäägini (0,2 protsenti oodatavast SKPst). Eelmise aasta juuli lõpus oli valitsussektor väikeses ülejäägis 8,6 miljoni euro ehk 0,05 protsentiga SKPst. Positsiooni paranemine aasta keskel on tavapärane, samas aasta viimases kvartalis võib taas oodata selle mõningast halvenemist.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi peaks puudujääk aasta lõpuks olema umbes 45 miljonit eurot.
Lisamaterjalid:
