Kallas kinnitas, et tugineb statistikaameti ja Eurostati andmetele ning need näitavad seda, et inimeste sissetulekud kasvavad jälle kiiremini kui hinnad.
„Tegelikult viimase seitsme kuu jooksul ei ole hinnad suurenenud, aga palgad on, erasektoris 10 protsenti, avalikus sektoris rohkem, õpetajatel veelgi rohkem. Ja kui me räägime ka pensionitõusudest, siis pensionäridel on sissetulekud tõusnud, keskmine pension 17 koma midagi protsenti. See on erakordselt suur tõus ja võimaldab nende raskete aegadega toime tulla,“ loetles Kallas.
Peaminister selgitas, et majanduses on kolm sellist olulist sisendit: tööjõukulud, energia- ja muude sisendite kulud ning maksukoormus. „Kui me võtame võrdluses Põhjamaadega, meie maksukoormus on keskmiselt 10 protsendipunkti madalam kui Põhja-Euroopas. Energia hind on meil tõesti kõrgem, aga mitte oluliselt kõrgem, ja sisendite hinnad, ehk siis tööjõukulud on meil endiselt odavamad, kui on Põhja-Euroopas, ehk kolmest elemendist kaks on need, kus Eestil konkurentsivõime ei vähene.“
Kallase sõnul on energiahindade allapoole toomiseks rakendamisel rida meetmeid. „Esiteks kiirendame planeeringuid selleks, et energia tootmist saaks kiiresti alustada. Teiseks investeeringud võrkudesse, loomulikult selleks, et elekter ka inimesteni jõuaks. Kolmandaks vähempakkumised, mida me teeme selleks, et saaksid uued ettevõtjad tulla turule ja pakkuda odavamat energia hinda,“ märkis ta.
Peaminister vastas küsimustele, mis käsitlesid majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat ja vaesust.
