„Kui me midagi ei tee või vajalikke samme ei astu, siis Eesti riigi kulud ületavad tulusid väga suurel määral – 5,3 protsenti SKP-st,“ ütles Michal,vastates riigikogulasele Helle-Moonika Helmele. „Kokkulepitud raamistik, milles me peaksime püsima, ehk seesama Maastrichti kriteerium on miinus kolm. Ja me astume samme kärbetega, et mahtuda nende raamide sisse.“
„Me valitsuses ja ministeeriumides saame aru, et see ülesanne on päris suur. Ja me oleme võtnud sihi, et järgmise kolme aasta vältel kümme protsenti avalikus sektoris tehakse kärpeid,“ lausus Michal, kelle sõnul on need kärped eelarvetasakaalu poole liikumiseks möödapääsmatud. Ta lisas, et kärped puudutavad iga valdkonda ning erandiks on vaid pensionid, kaitsevõime, sisejulgeolek ja õpetajad.
Peaminister märkis, et kärped on hädavajalikud ka tulevaste aastate vaates, ning viitas, et praegu on Ukrainas käiva sõja tõttu keerulisem aeg, julgeolekuvajadused tohutult kasvanud ja ka majanduspilt mõnevõrra süngem.
Samas tõi peaminister positiivse noodina esile, et majandusprognoos näitab järgmisteks aastateks taas kasvu. „See ei tule ainult rahandusministeeriumilt, tuleb ka pankadelt,“ lausus Michal. „Nii et koridori lõpus sellist optimismi ja pirni põlemist juba veidi on, mis tähendab seda, et ka riigis nagu inimese elus tuleb mingid otsused ära teha, see baas kätte saada, ja siis minna edasi. Me teeme need otsused ära, me teeme asjad korda ja sealt edasi tuleb kasv," lubas peaminister.
