Pakett, mida kohalik meedia nimetab „eelarvebazuukaks“, võib sillutada teed enam kui triljoni euro kulutamisele tuleva aastakümne jooksul riigis, mis on muidu hoidunud suure võlakoorma võtmisest ja sõjaväele kulutamisest.
Saksamaa julgeolekupoliitika uus suund
Merz ütles hääletuse eel parlamendile peetud kõnes, et kulutuste suurendamine on vajalik, kuna Venemaa diktaator Vladimir Putin peab Euroopa vastu agressioonisõda.
„See on sõda Euroopa vastu, mitte ainult sõda Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu,“ ütles Merz, kelle konservatiivne CDU/CSU blokk võitis läinud kuul Saksamaa valimised.
Konservatiivid ja nende tõenäolised tulevased koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid (SPD) tahavad teha kaitsekulutustele erandi Saksamaa rangetest võlareeglitest ning luua 500 miljoni eurose fondi taristuinvesteeringuteks 12 aasta jooksul.
Lisaks riigisiseste investeeringute suurendamisele peaks pakett võimaldama sel aastal ka kuni kolme miljardi euro suurust täiendavat abi Ukrainale. Euroopa aktsiaturud olid hääletuse eel tõusutrendis ning kulutuste ootuses kasvas Saksa investorite usaldus kahe aasta kiireimas tempos.
Merz ärgitas Bundestagi eelnõu heaks kiitma ajal, mil USA president Donald Trump on ulatanud käe Venemaale ja teinud vaenulikke sõnavõtte Ukraina suunal, mis on tekitanud Euroopas muret Atlandi-üleste sidemete tuleviku pärast. Merz rõhutas, et tugevad suhted USA-ga on asendamatud, kuid Euroopa peab sellest hoolimata tegema enamat oma julgeoleku tagamiseks ning juhtrolli peab selles võtma Saksamaa.
Ta lisas, et kaitsekulutuste kasv ei ole midagi vähemat kui esimene samm uue Euroopa kaitsekogukonna suunas, mis hõlmaks ka Euroopa Liidu väliseid riike, nagu Suurbritannia ja Norra.
Samuti rõhutas ta, et võimaluse korral tuleks kaitselepingud sõlmida Euroopa tootjatega.
„Me peame taastama oma kaitsevõimekuse,“ ütles ta seadusandjatele, lisades, et seda tuleks teha automatiseeritud süsteemide, sõltumatu Euroopa satelliitluure, sõjadroonide ja paljude muude tänapäevaste kaitsesüsteemidega, mis on tellitud Euroopa firmadelt.
Eelarvekokkulepe enne uue valitsuse moodustamist
Merzi konservatiivid ja ametist lahkuva kantsleri Olaf Scholzi sotsiaaldemokraadid leppisid paketis kokku osana koalitsioonikõnelustest, kuid otsustasid taotleda sellele heakskiitu enne praeguse parlamendi laialisaatmist ja uue valitsuse moodustamist.
Põhiseadusesse kirjutatud võlapiduri muutmiseks vajasid nad Bundestagis kahe kolmandiku suurust enamust, mis sõltus roheliste toetusest. Rohelised seadsid tingimuseks, et 100 miljardit eurot taristurahastusest suunataks kliimakaitsele.
Uues parlamendikoosseisus oleks paremäärmuslikul ja Moskva-sõbralikul Alternatiivil Saksamaale (AfD) ning vasakäärmuslikul Die Linkel, mis olid mõlemad plaani vastu, olnud piisavalt hääli paketi blokeerimiseks.
Reedel peab paketi heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda, kus sellel on samuti vaja kahe kolmandiku saadikute häält.
