Sõerdi sõnul on meie rahandusprobleemide juurpõhjus hoiakute muutus alates Jüri Ratase esimesest valitsusest kuni ühe värskema näitena 2022. aasta uljate perehüvitiste tõstmiseni ilma katteallikaid leidmata.

"Kui tuleme 2024 eelarve juurde, siis eelarvet koostades olid prognoosid positiivsemad, reaalsus on hoopis negatiivsem. Meil on väga pikalt, kaks aastat kestnud majanduslangus," rääkis Sõerd ning tõi majanduslanguse põhjusena välja Eesti peamise ekspordituru Skandinaavia keerulise olukorra.

Eesti eelarve puudujääk kasvab järgmisel aastal viie protsendini SKT-st.

Need on väga koledad numbrid,

nentis Sõerd.

Ta juhtis tähelepanu, et pandeemia ajal peatatud Euroopa Liidu eelarvereeglid kehtivad nüüd taas. Kuna Eesti ületab lubatud kolme protsendi piiri - ja seda mitte ühekordselt -, siis see viib suure tõenäosusega selleni, et Eesti suhtes algatatakse ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur.

"Võime muidugi arutada selle üle, kui rangelt neid meetmeid, mis seal on võimalik rakendada, hakatakse Eesti suhtes kohaldama. Aga igal juhul on see olukord, kuhu ükski riik sattuda ei taha," möönis Sõerd.

Võimalike sanktsioonide kõrval tuleb selle probleemi puhul arvestada finantsturgudega, kust tuleb puudujäägi katteks laenu saada. Seni on Eesti laenureitingud olnud tugeva eelarvedistsipliini tõttu head. Kuid kui riigi laenureitingud langevad, siis tõusevad ka laenuintressid. "Turud karistavad kindlasti, siin pole küsimustki."

"Kui meil praegu on niigi geopoliitiliste riskide tõttu - isegi veel seni teiste riikide võrdluses madala võlakoormuse juures - ka üsna kõrge intressid, võrreldavad Hispaaniaga ja kõrgemad Saksamaast, ning kui siia juurde tuleb veel riigirahanduse probleemistik, siis võime arvata, et intressid hakkavad tõusma," rääkis Sõerd.

Juba praegu on tema sõnul intressikulu meie eelarves üks kiiremini kasvavaid kuluartikleid - 250 miljonit eurot-, kuid nüüd võib see hakata veel kiiremini kasvama.

Valitsuse tegevus on kulude vähendamise - ehk kärbete ja kokkuhoiukohtade - osas tagasihoidlik, möönis Sõerd. "Meie erakonna juhatus on andnud selge suunise, et kulude kärpimisega tuleb senisest efektiivsemalt ja ulatuslikumalt tegeleda. Praegu ongi olukord, kus meil esmane ülesanne on jõuda kolme protsendi puudujäägi piiresse. Aga kui me oleme selle piires, siis see ei tähenda, et me ei pea laenu võtma: seda kolme protsenti defitsiiti oleks ka ju vaja rahastada ja laenu võtta, mis tähendab, et laenukoormus kasvab. Küsimus on, et seda kasvu tuleb pidurdada. Teiste riikide kogemus on näidanud, et kui võlg on juba kasvama hakanud ja ligineb kriitilisele piirile, siis hiljem on võlakoormust vähendada ülikeeruline ülesanne."

Riigikogus on menetluses õpetajate palkadesse üheksa miljoni euro täiendava suunamise eelnõu. See pole Sõerdi sõnul küll ülemäära suur summa, aga seda kaetakse ühekordsetest kokkuhoiukohtadest. "Sellist asja poleks tohtinud rahandusministeerium läbi lasta, sest õpetajate palgakulu jääb kohustusena üles ka järgmiste aastate eelarvesse, aga katteallikad on ühekordsed. Nii ei peaks olema."

Aastaks 2028 on Sõerdi sõnul Eesti võlakoormus 30 protsenti SKT-st. Kas me teeme Kreekat? "Kunagi oli ka Kreeka laenukoormus sellel tasemel. Küsimus on, mis on see trend. Kui kiiresti suudame sellele olukorrale reageerida ja riigirahandust stabiliseerida," rääkis Sõerd.

Ta kiitis samas valitsuse hoiakut, et riigi sihtasutustesse tuleks sisse vaadata ja kulude indekseerimised üle vaadata. "Käib ka eelarverevisjon, mille kohta on küll küllaltki vähe informatsiooni teada. Ma kahtlen, kas see üldse edukas on. Tegelikult on vaja kärbete puhul lihtsalt mitte väga populaarseid otsuseid langetada. Nendest ei pääse," rääkis Sõerd.

Ka riigikogus on veel mitmed maksumuudatused menetluses, automaks sai neist küll tagasilöögi, mis nõuab lahendust. "See puudutab registreerimistasu ümberkujundamist, aga registreerimistasust pidi tulema suur osa automaksu tulust."