Holmi sõnul pole abi ka riigieelarve seletuskirjast. „Sageli tekib selline tunne, et need, kes loevad, ei saa aru,“ sõnas Holm riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil. Tema sõnul saavad inimesed loomulikult aru, mis sinna on kirjutatud, aga probleem on selles, et kui keegi otsib eelarvest mingit konkreetset rida, siis ei leita seda isegi seletuskirja abil.
„Paha ei teeks ka see, kui oleks võimalik aru saada, mis on seadusest tulenevad kulud ja kõigil oleks selge, et ilma seadust muutmata ei saa seal ümbertõstmisi teha,“ lisas Holm.
Kriitikanooled tegevuspõhise riigieelarve pihta
Viimased 10 aastat on riigieelarve olnud tegevuspõhine. See tähendab, et seal on välja toodud tegevused (koos summadega), millele riik raha kulutab.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu oli samuti tegevuspõhise eelarve suhtes kriitiline. Ta küsis Janar Holmi käest, kust saab eelarves näha, kui suured olid Eesti riigi valitsemiskulud 2023. aastal.
„Mul ei ole head vastust,“ sõnas Holm. Tema sõnul ei ole probleem tegevuspõhises eelarves, vaid selles, et pole läbipaistev. „Me ei saa aru, kuhu raha läheb,“ ütles ta.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu oli teisel arvamusel. Tema sõnul on riigieelarve läbipaistvust viimastel aastatel parandatud, näiteks 2024. aasta eelarves on uuendusena võimalik asutuste majandamiskulusid vaadata.
Kirsipuu ei nõustunud Holmi hinnanguga, et riigieelarve on läbipaistmatu. „Küsimus on selles, kas info üles leitakse,“ sõnas ta.
Kirsipuu märkis, et pooldab tegevuspõhist eelarvet, sest ta usub, et see annab rohkem infot kui kulupõhine eelarve. „Kui me kaotame osa infost ära, kas me saame siis targemaks?,“ küsis Kirsipuu retoorilise küsimuse.
Kirsipuu kommenteeris ka meedias ilmunud infot, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) kulusid pole riigieelarvest näha. Kirsipuu sõnul on selle põhjuseks, et EISA on riigile kuuluv sihtasutus ning selle kulud ja tulud pole riigieelarve osa. Riigieelarvest saab vaid vaadata, kui palju toetust EISA riigilt saab.
Endine rahandusminister Mart Võrklaev toetas samuti tegevuspõhist eelarvet ning tema hinnangul lihtsustab see kärbete tegemist. Ta selgitas, et kui vaadata praeguses riigieelarves mingit konkreetset tegevust, siis selle all on välja toodud tegevusega seotud majandamis- ja personalikulud. Kui riik kaalub sellest tegevusest loobumist, siis on kohe näha, kui palju saab sellega riigi raha kokku hoida.
