Eesti valitsussektori eelarve puudujääk oli I kvartalis 2,3 protsenti
Euroalal oli valitsussektori puudujääk esimeses kvartalis keskmiselt 3,2 protsenti, Euroopa Liidus (EL) tervikuna aga 3 protsenti, selgub Eurostati sesoonselt korrigeeritud andmetest. 2023. aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes puudujääk vastavalt 0,8 ja 0,9 protsendipunkti võrra.
Valitsemissektori kogutulu EL-is oli esimeses kvartalis 45,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), langedes kvartaliga 0,3 protsendipunkti. EL-i valitsussektori kogutulu kasvas kvartalivõrdluses ligi 9 miljardi euro võrra. Kogukulud moodustasid 48,9 protsenti EL-i SKP-st, kvartal varem oli see näitaja 50,1 protsenti. Kogukulud EL-is eelneva kvartaliga võrreldes vähenesid ligikaudu 29 miljardi euro võrra.
Euroalal olid valitsussektori kogutulud 46,2 protsenti SKP-st, kvartal varem 46,7 protsenti ja absoluutväärtuses langesid tulud ligikaudu 2 miljardi euro võrra. Kogukulud olid samal ajal 49,4 protsenti SKP-st, ent kvartal varem 50,7 protsenti. Hooajaliselt tasandatud kulud langesid kvartaliga 31 miljardi euro võrra.
Suurim oli valitsussektori defitsiit aasta esimeses kvartalis Rumeenias, kus see küündis 7 protsendini SKP-st. Järgnes Ungari 6 protsendiga ning Prantsusmaa ja Bulgaaria 5,6 protsendiga. Mõnes liikmesriigis jäi valitsussektori eelarve ka plussi, suurim ülejääk oli Taanis, 3,8 protsenti. Iirimaa eelarve jäi ülejääki 1,6 protsendiga, Portugal 0,6 protsendiga ja Leedu 0,1 protsendiga.