Kallas ütles, et alates 3. detsembrist omaniku 1000-megavatisele võimsuse tagamise ootusele ei ole vastatud.
Ma olen küsinud nii energia eest vastutava ministri, Taavi Aasa käest kui ka rahandusministri käest, et mida me sellega teeme, et tegelikult omaniku ootusele ei ole vastatud, ja mida me peaksime tegema selleks, et omaniku ootus edaspidi saaks vastatud ja need tingimused täidetud, et meil need 1000 megavatti võimsust kindlasti olemas oleks,
lausus peaminister.
Kallas lisas, et neljapäeval on ees vastavasisuline arutelu ja ta ootab vastuseid sellele, et taolisi olukorda enam ei tekiks.
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes kogu detsembri keskmiseks hinnaks 202,65 eurot, mida on ligi 4,5 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 45,49 eurot.
Samuti pärineb 2021. aasta 7. detsmbrist elektri börsihinna rekordeid, mil see küündis 469,03 euroni megavatt-tunni kohta. Nädala keskmiseks hinnaks kujunes toona 294,58 eurot.
Veel teatas Kaja Kallas riigikogu infotunnis, et pole vajadust kehtestada elektrihinnale riigi poolt fikseeritud hinnalage.
Kallas selgitas, et tegelikult on elektriturul olemas võimalus panna paika fikseeritud hind ning seda teenust pakuvad kõik elektritootjad. "Ehk kui kardetakse börsil ülikõrget hinda, siis sõlmi fikseeritud hinnaga leping," märkis Kallas.
Tema sõnul ei ole riigil mõistlik minna kinni maksma kõike, sest siis ei jätkuks raha paljudesse muudesse kohtadesse, kus seda hädapäraselt vaja oleks.
Peaminister Kaja Kallas märkis, et kui elektrikriisis hakata kõigile tarbijatele toetust eraldama ehk niinimetatud raha külvama, saab lõpuks vähem aidata neid, kes tõesti abi vajavad.
"Energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt ja olen absoluutselt nõus, et on väga raske ja inimestel on keeruline. Ma ei pisenda lühiajalisi lahendusi, kuid peame mõtlema ka pikaajalistele lahendustele," ütles Kallas.
Ta tõstis esile, et valitsus on välja töötanud neli abimeedet, mille väärtus on kokku 240 miljonit.
Kallas ei nõustunud, et elektrihinna kompenseerimise meede on liigselt bürokraatlik, kuna elektri tarvimisega seonduv ongi väga mitmetahuline. "Meil pole andmebaasi, kus oleks kõikidest tarbimiskohtadest elektriandmed," selgitas Kallas, märkides, et koostöös omavalitsustega on üritatud muuta toetuse taotlemise võimalikult lihtsaks.
"Meie soov on aidata võimalikult paljusid inimesi sihitult," rõhutas Kallas. Ta lisas, et kui hakata kõigile "raha külvama" ja ka neile, kes seda tegelikult reaalselt ei vaja, siis saab riik lõpuks vähem toetada neid, kes seda tegelikult kõige rohkem vajavad.
