"Kaubanduskeskuste poed on kinni olnud juba poolteist kuud, nende käive on kukkunud ja tegevuse taaskäivitamine võib olla keeruline. Meie jaoks on oluline, et piirangute leevenedes suudaksid ettevõtted oma uksed taas esimesel võimalusel avada ja äritegevusega edasi minna – selleks võtame teatud osa nende rendimaksest enda kanda," ütles rahandusminister Martin Helme pressiteates.
Oluline on seejuures, et omapoolse soodustuse teeb ka kaubanduskeskus ehk rendileandja ja kaupmees tasub ise samuti osa rendist. See tagab, et edasi tegutsevad elujõulised ettevõtted.
Toetust saavad taotleda nendes kaubanduskeskustes asuvad kaubandus- ja teenusettevõtted, mis suleti eriolukorra tõttu tänavu 24. märtsil.
Ettevõtted saavad läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) küsida ühekordset tagastamatut toetust, millega hüvitatakse osaliselt koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjud.
Renditoetuse taotlusvooru alguse kohta annab EAS infot oma veebilehel ja e-teeninduses. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust.
Toetuse põhimõte on, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suure osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti. Minimaalne toetussumma on 100 eurot.
Kui rendileandja teeb 25-protsendilise rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25 protsenti rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50 protsenti algsest rendist. Oluline on, et vähemalt 25 protsenti rendi summast jääb rentniku kanda.
Lisaks ei tohi toetuse küsija olla sellistes raskustes, et ei vasta riigiabi saamise tingimustele ega suuda tasuda makse.
Toetust ei saa taotleda kaubanduskeskustes asuvad toidukauplused, apteegid, pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pakiautomaadid ja postkontorid.
Riigi eeldatav maksimaalne kulu toetusele on 4 miljonit eurot kuus, mis lähtub Eesti Kaupmeeste Liidult saadud andmetest.
