2025. aastal antava laenu kogusumma on 18,1 miljardit eurot ning see on Euroopa Liidu panus G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise algatusse, mille eesmärk on anda Ukrainale ligikaudu 45 miljardit eurot rahalist toetust.
Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et kuigi Venemaa agressioonisõja algusest möödub peagi kolm aastat, saab Ukraina jätkuvalt loota oma sõprade ja partnerite abile.
Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa intensiivse ja pikaajalise agressioonisõja tingimustes märkimisväärselt suurenenud.
„Me anname Ukrainale üle 3 miljardit eurot, mis on Euroopa Liidu esimene osamakse G7 riikide ühisest laenust. Anname Ukrainale finantsabi, et riik saaks jätkata võitlust oma vabaduse eest ja sõda võita. Euroopa Liit on Ukrainat seni toetanud peaaegu 134 miljardi euroga, kuid tulemas on veelgi rohkem. Meie toetus on sama kindel kui Ukraina vapper vastupanu,“ märkis Ursula von der Leyen.
Käesoleva aasta jooksul eraldatava 18,1 miljardi euro suuruse stabiilse, korrapärase ja prognoositava rahalise toetusega suudab Ukraina tagada makromajandusliku stabiilsuse ja taastada Venemaa hävitatud elutähtsa taristu, nagu energiarajatised, veesüsteemid, transpordivõrgud, maanteed ja sillad. Riigi rahanduse stabiliseerimise kaudu võimaldab see Ukrainal eraldada vahendeid ka muudele prioriteetsetele kuludele, sealhulgas kaitsetaristule.
Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Euroopa Liit koos liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukraina riigile ja rahvale erakordselt suurt toetust.
Koos reedese väljamaksega on Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused eraldanud kokku ligikaudu 134 miljardit eurot, et toetada Ukraina sõjalist kaitset ja majandust, aidata säilitada põhiteenuseid ning võimaldada kiiret ülesehitustööd, humanitaarabi ja sõja eest põgenevate inimeste abistamist.
