Eestis toodetud kaupade ekspordi langusest kolmveerandi moodustasid elektrimasinad ja seadmed, peamiselt elektroonikatooted, mis mõjutas tugevasti Rootsi-suunalist eksporti. Riikide lõikes väheneski jaanuaris kaupade eksport kõige enam Rootsi - see moodustas ligikaudu poole (45%) Eesti päritolu kaupade koguekspordi langusest.
Kuigi koos re-eksporditavate kaupadega väljaveo langus Venemaale jaanuaris aeglustus, süvenes Eestis toodetud kaupade ekspordi langus sellele turule 41 protsendini. Samas, kuna Venemaale suunatud ekspordis oli jaanuaris Eesti päritolu toodangut vaid 16% (möödunud aastal keskmiselt 29%), siis mõju Eesti majandusele oli üsna tagasihoidlik. Venemaale eksporditavate Eestis toodetud kaupade osakaal oli jaanuaris koguekspordist vaid 1% (möödunud aastal keskmiselt 2,8%).
Kuigi kaupade kogueksport Venemaale vähenes möödunud aastal domineerivalt kõige rohkem, siis Eestis toodetud kaupade järgi arvestatuna oli ekspordi langus Venemaale pärast Rootsit, Lätit ja Belgiat alles neljandal kohal.
Kaupade import suurenes jaanuaris aastases võrdluses 2%. Selle taga olid peamiselt kaks kaubagruppi – maismaatranspordivahendid (kõige enam just sõidukid) ja mootorikütus. Samas, kuna elektriseadmete eksport on tugevas languses, vähenes jaanuaris oluliselt ka selle kaubagrupi import. Kuigi impordi suurenemine vastu tugevat ekspordi langust pidurdab arvestuslikku majanduskasvu, tuleks arvestada, et impordikasv ei olnud laiapõhjaline ja seetõttu oli negatiivne mõju majandusele tagasihoidlikum.
Eesolevate kuude ekspordi kogumahtu ja -väärtust mõjutab oluliselt see, kas ja kui kiiresti taandub elektroonikatoodete väljeveo langus. Lähikuudel peaks osaliselt kõrgema võrdlusbaasi tõttu elektroonikatoodete ekspordi langus taanduma. Juba alates möödunud aasta novembrist on elektroonikatööstuse uute tellimuste maht kasvanud.
Meie hinnangul Venemaa majanduslangus sel aastal küll taandub tasapisi, kuid rubla jääb jätkuvalt nõrgaks ja pidurdab sellega Venemaa nõudlust. Samas, kuna koguekspordis on Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal Venemaale oluliselt vähenenud, siis avaldab Venemaa nõrk nõudlus Eestile üha tagasihoidlikumat mõju.
Kuigi meie põhistsenaariumi järgi Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal veidi paraneb, on nii maailma kui ka Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid viimastel kuudel suurenenud. Seega on suurenenud ka riskid, et välisnõudlus jääb veel lähiajal tagasihoidlikuks ning selle taastumine võib tulla aeglane.
