„Kaasaegne Eesti kaubandus on osa globaliseeruvast turust ning kohalikud kaupmehed peavad paratamatult nende üleilmsete protsessidega rinda pistma. Korralikku kaubandusharidust on vaja selleks, et Eesti kaupmehed ei jääks sellele arengule jalgu ega ajast maha,“ lausus Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp. „Eesti ainsast nö kõrgema kaubanduskoolist –
Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist – on viimase kümne aastaga kaubandusökonoomika diplomi saanud üle 270 lõpetaja. Seda on ilmselgelt vähe, arvestades, et praegu töötab Eestis jaekaubanduses kokku ligikaudu 43 800 töötajat.
“Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul pole ülikoolis kaubanduse eriala õpetatud juba aastakümneid ning kaupmeeste huvi on ärijuhtimise ning ettevõtlusõppe kõrval kõrgemail akadeemilisel tasemal ka kaubandusõppe võimaldamine. „Kaubanduserialal töötamiseks on paraku vaja mõnevõrra teistsugust haridust kui seda on ärijuhtimine – seda nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe tasemel ning teadustöös. Kaubandus on jõudnud sellisele tasemele, kus on vaja uusi ja kaasaegseid teadmisi,“
märkis Marika Merilai. „Kaubanduse all ei mõista me juba ammu lihtsalt väikest kodulähedast poodi, kus müügil kitsas sortiment igapäevakaupu. Tänane kaupmees peab nägema kogu tarneahelat ja kliendi soove ja võimalusi. Me soovime, et ülikoolide juures avatakse taas kaubanduse erinevad õppekavad. Et oleks võimalik õppida kaubanduse erialasid ülikoolis lisaks rakenduskõrgkoolile.“
Marika Merilai lisas, et piltlikult öeldes on kaubandus praeguseks jõudnud mitmetasandilisele ristteele, kus ühel pool asuvad kliendid ja
klienditeenindus, teisel pool tootjad, tööstusettevõtted, kaubad ja muud ressursid, kolmandast küljest mõjutavad keskkond ja tingimused ning omakorda veel seadusandlus ja normid. Lisaks mõjutavad kaubandust ühest küljest omanike huvi ning järelevalve teisest küljest. „Selleks, et inimesi, kaupa ja protsesse paremini juhtida, vajaks sektor kaasaegset õpet,“ tõdes ta.Lisaks kaubandushariduse olulisusele olid Kaupmeeste Liidu teabepäeval kõne all ka Eesti kaubandusturu hetkeseis ja arengud laiemas plaanis, kaasa arvatud siinne kaupade hinnatase ning tootja ja kaupmehe vastutus hinnakujunduses. Samuti tõdeti, et konkurentsitihedal turul käibemaksu määra langemine aitaks kaasa toidukaupade hindade alanemisele.
