Keskpangad küll tõenäoliselt kaugenevad 2018. aastal ettevaatlikult rahatrükkimise poliitikatest, kuid likviidsuse üleküllus püsib. Süsteemi olukord tervikuna on riikide kõrge võlakoorma tõttu problemaatiline, kuid SEB hinnangul on majandussurutise risk hetkel madal ja keskpangad tegutsevad ilmselt ettevaatlikult.
2008. aasta finantskriisist alates on keskpankadel olnud majanduskasvu taastootmiseks tugifunktsioon, mille raames vähendati intressimäärasid ja osteti võlakirju eesmärgiga langetada kodumajapidamiste ja ettevõtete laenamiskulusid. Arenenud riikide keskpangad on päästeoperatsioonide käigus süsteemi paisanud ca 15 triljonit USA dollarit, mis võrdub peaaegu 20 protsendiga globaalse aktsiaturu koguväärtusest.
Enamik keskpanku on kas alustanud ettevaatlikult rahapoliitika normaliseerimist või kavatseb seda teha, kuid ajastus oleneb sellest, millises majandustsükli järgus konkreetsel koduturul parasjagu ollakse. USA Föderaalreserv on paljudest teistest keskpankadest tublisti ees ja liigub edasi peamiselt omapäi. SEB usub, et kuna Suurbritannia keskpank on tõstnud ühekordselt intressimäärasid, kavatsevad nad nüüd oodata 2019. aastani enne järgmise sammu astumist. SEB prognoosib, et Euroopa Keskpank (EKP) ei tõsta esimest korda intressimäärasid enne 2019. aastat. Samas muutis SEB prognoosi Rootsi Riksbanki kohta ning ootab esimest arvatavat Rootsi krooni intressimäärade tõstmist 2018. aasta septembris.
Ärevus intressimäärade tõusu pärast
Iga pöördepunktiga kaasneb ebakindluse ja volatiilsuse risk, kuid globaalne rahapoliitika jääb SEB hinnangul veel mõneks ajaks ekspansiivseks. Kuigi USA Föderaalreserv tõmbab oma bilanssi koomale, jätkavad Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank oma kvantitatiivse lõdvendamispoliitika rakendamist (ehk rahatrükki).
Seetõttu on Föderaalreservi kitsendavate tegevuste mõju esialgu väga piiratud. 2018. aastal on selle mõju SEB arvates umbes samasugune nagu ühekordsel intressimäära tõstmisel. Föderaalreserv on ettevaatlik, tõstes intressimäärasid aeglaselt ja hästi ennustatavas tempos, et mitte kahjustada majandust või riskivalmidust riskantsete varade turgudel. Intressimäärasid tõstetakse ebaharilikult pika perioodi jooksul, kusjuures eeldatakse, et Föderaalreserv vähendab oma praegust 4,5 triljoni dollari suurust bilanssi umbes nelja aasta jooksul. Olenevalt lõplikult valitud tasemest ja eelolevate aastate üldisest majandustrendist soovitakse see protsess praegusi signaale arvesse võttes lõpule viia aastatel 2020-2021.
Föderaalreservi tõstetud intressimäära ebasoodsat mõju on osaliselt leevendanud kasvavad aktsiahinnad ning riigivõlakirjade ja ettevõtete võlakirjade vaheline püsivalt väike tootluse erinevus. See võimaldab Föderaalreservil jätkata Ameerika Ühendriikides rahapoliitika normaliseerimise poliitikat, luues seega ruumi uuteks intressimäära vähendamisteks järgmise majandussurutise ajal.
Kui keskpangad on oma peamised intressimäärad normaliseerinud, hakkame SEB hinnangul tasapisi nägema ka kõrgemaid riigivõlakirjade tootlusi. SEB usub, et seni kuni kõrgem tootlus põhineb majanduskasvul ja inflatsioon ei kasva väga järsult, ei ohusta kõrgemad intressimäärad otseselt aktsiaturge. Keskpangad täidavad ka edaspidi majanduskasvu ja kapitalituru toetaja rolli. SEB hinnangul ei saa süüdistada rahapoliitikat, kui lähitulevikus majanduskasv nõrgenema või aktsiahinnad langema peaks. Sellele vaatamata võib aktsiaturgudele ohtlik olla inflatsiooni ootamatu järsk tõus, mis sunniks keskpanku tõstma oma põhiintressimäärasid oodatust kiiremini. SEB ei usu, et selline stsenaarium võiks realiseeruda juba alanud aastal.
