Võlakirjade intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning see sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest, teatas rahandusministeerium.
"Eesti riik emiteerib pikaajalisi võlakirju esmakordselt pärast 18-aastast vaheaega. Meie riigi rahandus on heas korras, Eesti riigivõla maht on üks Euroopa Liidu väiksemaid," ütles rahandusminister Martin Helme pressiteates.
Ta lisas, et kui poleks olnud koroonaviirusest tulenevat hädaolukorda, poleks Eesti riik ka praegu oma võlakirju emiteerima pidanud. "Selleks, et riigil oleks piisavalt raha oma väljaminekute katteks, peame me praeguses keerulises majandusolukorras võtma täiendavaid võlakohustusi."
Valitsuse likviidsusreserv peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud riigi väljamaksete tegemine ka raskematel aegadel. Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks,
selgitas minister.
Ministri hinnangul on riigivõlakirjade emissioon ka Eesti kapitalituru arengu jaoks positiivne samm. "Riigi kümneaastasest võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade riskimarginaal teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise," lisas Martin Helme.
Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Société Générale ja Nordea. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil, et lihtsustada rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist nende vastu.
Riik kavatseb peale praegust emissiooni veel 2020. ja 2021. aastatel veel ühte või kahte võlakirja emissiooni, selgub võlakirjade presentatsioonist investoritele.
Mai alguses väljastas riik 375 miljoni euro eest 6- ja 12-kuuse tähtajaga võlakirju. Märtsi lõpus sõlmis Põhjamaade Investeerimispank (NIB) Eesti riigiga 750 miljoni eurose laenulepingu 15-aastaks. Samuti sõlmis riik Euroopa Komisjoni Arengupangaga 200 miljoni euro suuruse laenu.
