Eesti Pank teatas, et nende vaates on 2019. aasta sügisest kehtiv nõue endiselt vajalik, sest eluasemelaene on tänavu antud tunduvalt rohkem kui varem ja seega pole süsteemne risk selles vallas vähenenud. Keskpanga eesmärk on tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.
Eluasemelaenudega seotud laenukahjumid on keskpanga andmeil viimastel aastatel olnud väga väikesed. Selle tulemusel on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Teisisõnu on laenude riskisust kajastavad riskikaalud veelgi vähenenud. Tulevikus pole aga välistatud, et majandusolukord võib muutuda märksa halvemaks.
Kui majanduses tulevad halvemad ajad, siis on inimestel raskem laene tagasi maksta ning ka kinnisvarahinnad võivad järsult langeda. Selliste halbade asjaolude kokkulangemisel võivad pankade laenukahjumid märgatavalt suureneda. Riskikaalu languse piiramine on Eesti Panga jaoks üks võimalus kindlustada, et pankadel on piisavalt kapitali ka majandusolude halvenemisel.
Keskpank peab väga oluliseks, et Eesti pankadel oleks piisavalt kapitali, sest siis suudavad pangad katta majandusraskuste ajal tekkivaid laenukahjumeid ning samal ajal jätkata uute laenude andmist. Samuti on küllaldase kapitaliga pankadel võimalik makseraskustes laenuklientidele vastu tulla.
Eesti Panga teatel oli hea näide sellisest olukorrast koroonakriisi esimene aasta, millal Eestis tegutsevad pangad pakkusid ulatuslikult maksepuhkuseid ja muutsid sellega esialgse šoki üleelamise ettevõtetele ja majapidamistele lihtsamaks.
Riskikaalu alampiiri nõue puudutab Eestis praegu kaht panka – Swedbank ja SEB Pank –, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, kus riskiarvestust mõjutab varasem laenukahjumite maht. Keskpanga riskikaalu nõue ei kehti teistele kommertspankadele, sest nad kasutavad Eestis lihtsamat standardlähenemist, kus eluasemelaenude kapitaliarvestuses kasutatakse ühetaoliselt 35-protsendist riskikaalu.
Eesti Pank on kehtestanud eelmise finantskriisi õppetunnina eluasemelaenude andmisele kolm põhinõuet, et kaitsta nii laenuvõtjaid kui ka panku liiga suurte riskide võtmise eest: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
