Statistikaameti andmeil oli keskmine brutokuupalk 2021. aasta esimeses kvartalis 1473 eurot, kasvades mulluse esimese kvartaliga võrreldes 4,9 protsenti.
"Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli keskmine palk selle aasta alguses 4,9 protsenti suurem. Hooajalisi tegureid arvesse võttes suurenes keskmine palk eelneva kvartaliga võrreldes 1,9 protsenti," tõi Soosaar pressiteates välja.
Tema sõnul tegi viirusekriisi lõppemise ja nõudluse taastumise ootus ettevõtted selle aasta alguses edasise tööhõive kasvu suhtes optimistlikumaks ning tööjõupuudust tunnetavate tööandjate osakaal on praeguseks võrreldav 2017. aasta alguse tasemega. "Need arengusuundumused toetavad palgakasvu kiirenemist," tõdes ökonomist.
Kuigi vaba tööjõudu on turul kriisieelse ajaga võrreldes märksa rohkem, on tööotsijaid ühe vaba töökoha kohta ametialade lõikes juurde tulnud üsna erinevalt. Keskmisest enam on vaba tööjõu hulk suurenenud kontoritöö, klienditeeninduse ja müügitöö vallas, vähem aga näiteks tippspetsialistide osas,
märkis Soosaar.
Ökonomisti hinnangul tähendab see, et mõnevõrra on halvenenud vabade töökohtade ja vaba tööjõu sobitumine ning see ei lase palgasurvel kahaneda nii suurel määral, kui töötuse kasvu põhjal eeldada võiks. "Lisaks panustas palgakasvu esimeses kvartalis palju tervishoid, ilma selle tegevusalata oleks kasvumääraks kujunenud 4,2 protsenti," tõi ta välja.
"Järgnevates kvartalites on oodata töökohtade taastumist majutuses ja toitlustuses ning teistes valdkondades, kus viiruse leviku tõkestamise meetmed majandustegevust oluliselt piirasid. Kuna keskmiselt jääb palgatase nendel tegevusaladel majanduse keskmisele alla, siis pidurdab see mõningal määral keskmise palga kasvu," nentis Soosaar.
