Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Rait Kiveste sõnul on tööjõumaksude laekumise kasvu toetanud palkade tõus ning töökohtade arvu stabiilsus.
„Oktoobris ulatus palgakasv 7,2 protsendini, samas kui töökohtade arv vähenes eelmise aastaga võrreldes vaid 0,7 protsenti. Selle tulemusena kasvas sotsiaalmaksu laekumine 6,1 protsenti,“ selgitas Kiveste pressiteates. „Palgafondi kasvu vedas oktoobris suurematest sektoritest tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala, samal ajal kui ehituse sektoris oli kasv aeglasem,“ lisas ta.
Tulumaksu laekus kõige enam kaubandusest
Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab positiivselt inimeste sissetulekute kasv üle maksuvaba tulu piiri, selgitas Kiveste. Samal ajal vähenes väärtpaberite ja muu vara võõrandamise deklareerimine, mistõttu laekus juurdemääratud tulumaksu oktoobris 11 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal, ulatudes 72 miljoni euroni.
Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvab aga märkimisväärselt kiiremini kui sotsiaalmaks. Selle põhjuseks on pensionidelt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mis jõustus alates veebruarist.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas oktoobris peamiselt tänu erasektori kasumi jaotamisele. Tegevusalade lõikes laekus jaotatud kasumilt tulumaksu kõige enam kaubandussektorist, kus tasuti 9 miljonit eurot. Töötleva tööstuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning info ja side ettevõtted panustasid kokku 5 miljonit eurot.
Käibemaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris tehnilise nihke tõttu käibemaksu tagastustes. Kui seda erakorralist nihet poleks olnud, oleks oktoobri käibemaksu tasumine küündinud eelnevate kuude keskmise kasvu tasemele, mis on ligikaudu 10,3 protsenti.
Eelmisel aastal tagastas Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidele e-kaubandusega seotud eraldamisi tehnilistel põhjustel tavapärasest kuu aega hiljem ehk novembris. Sel aastal tehnilisi tõrkeid ei esinenud ning tagastused teostati taas oktoobris. Euroopa Komisjoni indikaatorite põhjal ei toimunud oktoobris olulist muutust ettevõtete kindlustundes, mis püsib üldiselt madalal tasemel.
Tarbijate kindlustunne on väga madal
Oktoobris paranes kaubanduse kindlustunne pisut võrreldes septembriga, mis avaldas positiivset mõju käibemaksu tasumisele. Samas püsib tarbijate kindlustunde näitaja jätkuvalt väga madalal tasemel. Seetõttu pole jaekaubanduse koguseline müük oktoobris veel täielikult mullusele tasemele jõudnud, kuid on sellele üsna lähedal. Käibemaksu tasumise kasvu vedas tegevusaladest enim mootorsõidukite müük, mis on elavnenud seoses eelseisva mootorsõidukimaksu jõustumisega.
Kiveste sõnul on Eesti tarbijad üha enam hakanud eelistama ostmist välismaistest e-poodidest, mida näitab käibemaksu tasumise kasv piiriüleselt e-kaubanduselt – tänavu kümne kuuga on see suurenenud kolmandiku võrra. Oktoobris tõusis piiriülese e-kaubanduse käibemaksu osakaal kogu käibemaksu tulus mulluselt 5 protsendilt 7 protsendile, rõhutades selle valdkonna kasvavat tähtsust.
Samas on viiendiku võrra suurenenud piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksu eraldamised, mis viitab sellele, et ka teiste Euroopa Liidu riikide tarbijad on aktiivsemalt Eestist oste teinud. Piiriülese e-kaubanduse puhul tasutakse käibemaks Euroopa Liidu tasandil selles liikmesriigis, kus asub tarbija, ning maksustamine toimub vastava riigi käibemaksumääraga.
Praegustes pigem jahedapoolsetes majandustingimustes on ettevõtete käibemaksu võlg suurenenud nii kuises võrdluses kui ka eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Käibemaksu võlg küündib 183 miljoni euroni, mis on peaaegu 7 protsenti enam kui mullu samal ajal.
Aktsiiside tasumist veab alkoholiaktsiis
Oktoobrikuu aktsiiside tasumist veab alkoholiaktsiis, mis tuleneb põhiliselt kange alkoholi varumisest. Aasta jooksul on alkoholiaktsiisi tasumine olnud kuust kuusse madalam kui aasta varem tulenevalt aastatagusest varumisest ja jooksvast varude realiseerimisest. Alates septembrist on aktsiiside tasumine kuises võrdluses pöördunud kasvule.
Oktoobris laekus alkoholiaktsiisi 10,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasvu põhjuseks on ühelt poolt kõrgem aktsiisimäär, kuid tõenäoliselt on ettevõtted alustanud ka alkoholi varumist enne aktsiisitõusu. Varutud on nii lahjat kui ka kanget alkoholi – võrreldes aastatagusega deklareeriti oktoobris 14 protsenti rohkem õlut, samas kui kange alkoholi kogused jäid eelmise aasta tasemele.
Kütuseaktsiisi laekumine kasvas oktoobris aastatagusega võrreldes 2 protsenti. Kuigi mootorikütuste hinnad langesid sarnaselt varasemate kuudega, pole see toonud kaasa märkimisväärset tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on kümne kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti.
Vaatamata kõrgemale aktsiisimäärale on diislikütuse jaehind Eestis kogu 2024. aasta jooksul olnud madalam kui Lätis, kuid kõrgem kui Leedus. Mootorikütuste müük on kümne kuu kokkuvõttes kasvanud 2 protsenti, mis on madalat tarbija- ja veondussektori kindlustunnet arvestades üsna ootuspärane tulemus.
