Igor Habali sõnul kehtivad Eestis tegutsevatele kommertspankadele eluasemelaenu väljastamise miinimumnõuded, et inimesed liiga suuri riske ei võtaks. „Seni pidid pangad Eestis maksimaalset laenuvõimekust hinnates arvestama, et inimene oleks võimeline probleemideta tasuma kas laenulepingus toodud intressimäära, millele on lisatud 2 protsendipunkti või kuueprotsendilist aastaintressi, olenevalt, kumb on kõrgem,“ rääkis Habal.
Alates 1. aprillist kaheprotsendipunktiline lisa aga kaob ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu või maksimaalselt kuueprotsendilise intressimääraga. Endiselt jääb kehtima nõue, et laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti netosissetulekust. Sisuliselt tähendab muudatus seda, senised reeglid lähevad leebemaks ja paljudel inimestel tekib võimalus rohkem laenu saada,
ütles Habal.
„Nii laenajatele kui kogu kinnisvarasektorile on tänavu mitu positiivset uudist – esiteks on oodata on euribori järk-järgulist langust. Kui euribor kahaneks praeguselt 3,9-lt kolmele protsendile, siis võib see maksjale tähendada keskmiselt umbes 100 eurot kuus säästu ning suurendaks turu likviidsust,“ rääkis Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul on kommertspangad ise juba langetanud oma intresse – kui aasta tagasi jäid need keskmiselt 1,8–2,2 protsendi vahemikku, siis nüüd on juba 1,6 – 1,7 protsenti tavaline ja väga energiatõhusatele majadele tehakse veelgi soodsamaid pakkumisi. Koos keskmise palga tõusu ning soodsamate intressidega peaks kinnisvaraturg hakkama tänavu järk-järgult lahti sulatama,“ prognoosis Habal.
„Praegu tehakse kuus võrreldes tipuga 20-30 protsenti vähem tehinguid ja kuna majandus on inertne ning muutused jõuavad reaalellu viitega, siis kohe kiiret aktiivsuse kasvu ei järgne, aga tingimused selleks on olemas. Majanduses on suuremate muutuste puhul tavaline 12-kuuline lõtk, mille jooksul turg reageerib, aga juba suveks peaksid esimesed paranemise märgid tavaellu jõudma. Vähemalt selle ajani on jõud ja võimalused tingida ostjate kasuks,“ lisas Habal.
