Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas veebruaris aastaga seitse protsenti. Pärast 2012. aasta esimesel poole suhteliselt kiiret kasvu on hoiuste kasvutempo mõnevõrra aeglustunud.
Peamiselt majapidamiste vahendite kasvu tõttu suurenes veebruaris kodumaise reaalsektori hoiuste maht 112 miljoni euro võrra, ulatudes kuu lõpus 8,6 miljardi euroni. Välismaiste ettevõtete ja majapidamiste hoiuste osakaal hoiuste kogumahus püsis eelmise kuu 20 protsendi tasemel, teatas Eesti Pank.
Laenu- ja liisinguportfelli aastakasv kiirenes veebruaris 2,4 protsendile. Kasvutempo kiirenemise taga oli ettevõtete viimase aasta suhteliselt hoogne laenutegevus, mis tõi kaasa ärilaenude portfelli 6,3-protsendilise aastakasvu. Kuiseid muutusi mõjutas veebruaris hooajaliselt tagasihoidlikum laenude väljastamine, märgib Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask keskpanga kommentaaris.
Laenude tagasihoidlikuma väljastamise tõttu vähenes Eesti ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute kogumaht kuu jooksul 27 miljoni euro võrra 14,7 miljardi euroni.
Ettevõtted võtsid veebruaris uusi laene ja liisinguid kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Pärast eelmistel kuudel sõlmitud ühekordseid suuri tehinguid väljastati veebruaris laene mõnevõrra mõõdukamalt. Ligi kolmandiku pikaajalistest laenuvahenditest võtsid kinnisvaraettevõtted.
Eluasemelaene võeti veebruaris ligi 20 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Uute laenude kiirele kasvule vaatamata oli eluasemelaenuportfelli aastakasv veebruaris veel endiselt negatiivne. Eluasemeturu aktiivsuse jätkudes on aga tõenäoline, et eluasemelaenude maht pöördub lähikuudel pärast neli aastat kestnud langust taas püsivamale tõusule.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht veebruaris ei muutnud ning nende osakaal laenuportfellis püsis eelmise kuu 3,3 protsendi tasemel. Vaatamata sellele, et käesoleva aasta alguses peatus probleemlaenude mahu vähenemine, jätkub järgnevatel kuudel tõenäoliselt siiski laenuportfelli kvaliteedi paranemine.
Laenude teenindamise võimet toetavad keskpanga hinnangul madalad baasintressimäärad ja laenuvõtjate paranenud rahaline seis, probleemlaenude mahtu kahandab aga ka edaspidi eelkõige pankade poolt lootusetuks hinnatud laenude bilansist maha kandmine.
