Kolmandas kvartalis suurenes ehitusmaht Eestis 27 protsenti
Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 747 miljoni euro eest, sellest hooneid 475 miljoni ja rajatisi 272 miljoni euro eest. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 17 protsenti ja rajatisi neljandiku võrra rohkem, teatas statistikaamet.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka tänavuse aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis 7 protsenti, mullu samal ajal 13 protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta kolmandas kvartalis kasutusse 1475 uut eluruumi, see on 391 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele statistikaameti hinnangul püsib. 2017. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1820 eluruumi ehitamiseks – üle viiendiku rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 323 mitteelamut kasuliku pinnaga 159 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstushoonepinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2016. aasta kolmandas kvartalis.