Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni reedesel istungil leiti, et Eesti jaoks on väga oluline jääda pindalapõhiste otsetoetuste süsteemi juurde, mille administreerimine eeldab väiksemat koormust.
"Loodame läbirääkimistelt lahendust, mis sellist Eesti soovi ka arvestab. Meie hinnangul ei oleks toetusõiguste institutsiooni sisse viimine ja nendega toimuvate tehingute osas üksikasjaliku registri pidamine kõige ökonoomsem lahendus," ütles komisjoni esimees Arto Aas riigikogu pressiteates.
Eesti on põllumajanduse otsetoetuste osas Aasa kinnitusel toetanud arenguid, millega otsetoetused võrdsustuksid mitte vaid liikmesriikide vahel, aga ka liikmesriikides sisemiselt, ja seda võimalikult kiiresti.
Samuti on Aasa sõnal tähtis teatava paindlikkuse säilimine ühise põllumajanduspoliitika vahendite tõstmisel otsetoetustelt ja turukorralduselt maaeluarengu vahenditesse.
"Pikas perspektiivis tuleb edasi töötada ka selle nimel, et ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused asenduksid investeeringutoetustega ja et erinevad turukorraldusvõtted, nagu suhkrukvoodid, kaoksid lõplikult," ütles Aas.
Arutades Eesti seisukohti 18.–19. märtsil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul, leidis komisjon veel, et ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alade eraldamisel on vaja suuremat paindlikkust ja rõhutas, et lähtuma peaks liikmesriikide eripäradest.
"Eesti puhul tuleks kindlasti arvestada nende alade suurt ulatust, mis on kaetud metsa, märgalade, rannikuelupaikade ja looduslike rohumaadega. Käimasolevas läbirääkimiste lõppfaasis soovime, et ka metsandus arvestatakse positiivse keskkonnamõju hulka, mis võimaldaks põllumaa ääres olevat metsa arvestada ökoloogilise eesmärgiga alana," ütles Aas.
Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul 18.–19. märtsil tuleb kõne alla neli erinevat määruse eelnõu, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust.
