EKI eksperdid hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda 5,0 punktiga,
mis on 0,7 punkti kõrgem detsembri hinnangust, selgus EKI värskest
ülevaatest.
Investeeringute olukorda hindas ekspertide grupp oluliselt halvemaks
majanduse üldolukorrast. Investeeringud vähenesid kriisi ajal
sisemajanduse koguproduktist (SKP) kiiremini ja nende toibumine on
toiumunud aeglasemalt. Suuresti on EKI hinnangul selle põhjuseks firmade
madal kasumlikkus ja sellest tulenevalt kapitali puudus. Lisaks
pangalaenude oluline vähenemine.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis 2,8 punktiga, mis on
võrreldes detesembriga muutumatu. Siiski on eksperdid seda meelt, et
investeeringute olukord oli märtsis tunduvalt parem kui aasta tagasi.
EKI eksperdid olid seisukohal, et poolteist aastat tagasi majanduses
alanud positiivsed muutused jätkuvad ka eeloleval kuuel kuul. Ekspertide
hinnang majanduse jätkuvale paranemisele sai ekspertidelt tulemuseks
7,7 punkti.
EKI tõi oma ülevaates välja, et endiselt püsib kõrgel tasemel
majanduskliima indeks – kui mullu detsembris oli see 6,0 punkti peal,
siis märtsis oli see tasemel 6,3 punkti. Sama metoodika alusel arvutatud
Euroopa Liidu 27 riigi majanduskliima keskmine näitaja oli jaanuaris
5,6 punkti. EKI selgituse järgi on majandususalduse indeks tuletatud
ekspertide poolt jooksvale ja eeloleva kuue kuu majandusolukorrale antud
hinnangute aritmeetiline keskmine.
Endiselt hindavad EKI eksperdid kõrgelt Eesti ekspordi ja impordi
mahtude näitajaid, ekspordist saab eeldatavalt ka sel aastal Eesti
majanduskasvu vedaja. Kaubandusbilansi edasiste arengute suhtes
domineeris märtsis negatiivne hinnang. Põhjuseks on eeldatav impordi
eelisarenemine võrreldes ekspordiga, mille põhjuseks on sisenõudluse
juba alanud elavnemine, seda nii tarbe- kui kapitalikaupade osas.
Samuti nähtub EKI ülevaatest, et inflatsioonisurve kasvab.
Ekspertide hinnangute skaala on üheksa punkti, rahuldav tase on üle viie punkti.
BNS
