Kaubanduskoja Pärnu esinduse juhatajana olen olnud Pärnu puiduklastri asutamise üheks initsiaatoriks ja kui mitte just tegelenud klastri tegevuse juhtimise, siis vähemalt selle koordineerimisega. Klastritest, nende olemusest, ehitamisest, tegevustest ja mõjudest on aastate jooksul mitmete ekspertide poolt palju kirjutatud. Alljärgnevalt mõned minu enda kogemuslikud mõtted ja nõuanded, mida teiste klastrite puhul ja järgmistel klastriarendajatel tasuks silmas pidada.
- Särasilmsed ja hakkajad ettevõtjad. Klastrit ei saa vägisi koos hoida projektijuht või keegi teine, kes selleks seatud on, eelkõige peavad ettevõtjad ise tundma vajadust ühistegevuse järele. See eeldab vastavaid isikuomadusi ja head suhtlemisoskust, kindlasti ka laiemat silmaringi ja tulevikku vaatavat maailmavaadet.
- Pidev ühistegevus, vältige jututuba! Klaster ei püsi koos kui paar korda aastas lihtsalt koosolekul käiakse ja ümmargust juttu aetakse. Klastrisse kuuluvate ettevõtete ühisosaks peavad olema tegevused, mis omavad kõigile kasulikku, arusaadavat ja konkreetset eesmärki, kuhu ettevõtjad ühistegevuse kaudu panustavad. Uued projektid tuleb käima tõmmata veel siis, kui eelmised veel käivad.
- Pikk raha. Majanduslik ja muu kasu ei tule klastris osalejatele kiiresti. Klastrile on iseloomulikud pikemaajalised projektid, nt toote-, tehnoloogiaarenduse või ühisturunduse vallas. Seetõttu tuleb varuda parajalt kannatust. Kui aga asi tööle hakkab, on tulem sedavõrra mõjusam ja pikaajalisem.
- Tasakaalukas ja neutraalne juhtimine. Klaster ei tohi olla kaldu ühe ettevõtte või ettevõtete grupi huvide suunas. Arusaadavalt tekitab see usaldamatust teistes osalistes, mis klastritaolise koostöösuhte puhul on väga ohtlik. Klaster on jätkusuutlik ainult siis, kui tagatakse kõikide osaliste huvide tasakaalustatud esindamine.
- Kõik huvid ei kattu kunagi. Nagu iga inimene, on ka iga ettevõte unikaalne. Seda nii oma toodete, tehnoloogia, sihturgude ja äristarteegia poolest. Klastri ülesanne on leida ühisosa, mis ühendab maksimaalselt paljusid ettevõtteid. Võib käivitada projekte, mis seovad ühte osa klastrist, aga sel juhul peaks iga ettevõte mingistki algatusest osa saama.
- Muudatused ajas. Klastrite puhul on tegemist aastatepikkuse projektiga, mille jooksul võivad toimuda olulised muutused turgudel või tehnoloogiates. Mõistlik on töötada paralleelselt mitme projektiga, et ühe projekti aktuaalsuse langemisel ettevõtete huvi klastri vastu ei kaoks.
Täna kuulub Pärnu puiduklastrisse 13 ettevõtet. Kuulumine ei ole vaid
formaalne, sellega kaasneb tunnetatav aastane liikmemaks. Klastri
liikmete peamine huvi on olnud uute turgude ja klientide leidmine.
2010.a suvel käivitus ühisturundusprojekt, mille peamisteks tegevusteks
on turndus ja ärikohtumised lähiriikides. Projekti raames oli Pärnu
puiduklaster käesoleva aasta veebruaris oma boksiga esindatud Stockholmi
mööblimessil, kus on tehtud ka juuresolevad fotod.
Pärnu puiduklastri kohta saab lugeda lisaks www.woodcluster.ee
