Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 1,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta maiga 20 protsenti.
"Hirmuäratavalt kõrge hinnakasvu taga on endiselt eluaseme küttekulud, mis on aastaga kallinenud kuni kolm korda sõltuvalt kütteliigist. Teistest teguritest andsid suurema panuse hinnakasvu nii mootorikütuste kui toiduainete kallinemine. Ka selles osas pole viimaste kuude võrdluses midagi oluliselt muutunud," ütles Aab BNS-ile.
Üldiste küttekulude osas pakub tema sõnul veidi lohutust teadmine, et külmem periood on tänaseks möödas ning eelseisvatel kuudel kütab eestlaste kodusid peamiselt päike, mille eest ei pea midagi maksma. "Inflatsiooni tempot see ei mõjuta, kuid rahakotile pakub mõneks ajaks pisut leevendust," lausus Aab.
Lähivaates valmistab Aabi hinnangul rohkem muret kõrge kütusehind tanklates, sest suveperioodil on inimestel ringisõitmist pigem rohkem kui vähem. "Ühest küljest on praegu õige hetk mõelda roheliselt ja vähendada autoga sõitmist seal kus see vähegi võimalik on, kuid kahjuks on Eestis suur hulk inimesi, kelle jaoks on auto igapäevaselt hädavajalik liikumisvahend," nentis analüütik.
Mootorikütuste hinnatõusule ei ole hetkel tema sõnul head lahendust kuskilt ka näha, sest hinnatõusu taga olevaid trende ei suuda meie mõjutada.
Paljuräägitud võimaliku aktsiisilangetusega saaks bensiini hinda küll mõnikümmend senti odavamaks kerida, kuid keskmise või sellest madalama sissetulekuga inimese jaoks pole tegelikult suurt vahet, kas kütuse liiter maksab 1,9 või 2,1 eurot – hind on nagunii röögatu. Lisaks on üldisel maksulangetusel tõsised tagajärjed riigi eelarvepositsioonile,
selgitas Aab.
Toiduainete hinnakasvu veavad kartul ja värske kala, kuid tegelikult on toit üle kogu kaubarühma märgatavalt kallimaks muutunud. "Pole ilmselt kohane soovitada inimestele lihtsalt vähem süüa, et hinnatõusu mõju leevendada, kuid kindlasti on omal kohal soovitus planeerida toidukaupade ostmist paremini ette," märkis analüütik.
"Uuringute järgi viskavad Eesti inimesed riknenud toiduna aastas ära rohkem kui 25 tuhat tonni toitu. Keskmise Eesti pere jaoks tähendab see igal aastal ligikaudu 200 euro prügikasti viskamist. Leibkonna eelarve uuringu põhjal on see summa vaid veidi väiksem kui keskmise kaheliikmelise leibkonna ühe kuu kulutused toidule," toonitas analüütik, et ruumi säästlikumaks tarbimiseks jagub.
Ettevaates on Aabi sõnul näha, et ka Euroopa Keskpank hakkab inflatsiooniga tõsisemalt võitlema. Tõenäoliselt kergitatakse juulis esmakordselt üle 11 aasta keskpanga intressimäärasid ning aasta lõpuks jõutakse juba täies ulatuses positiivse intressikeskkonnani.
"Ühest küljest suurendab intresside tõstmine inimeste kulutusi, kuna kõik Euriboriga seotud laenud muutuvad seetõttu kallimaks. Teisalt aga pidurdavad kõrgemad intressid üldist majandusaktiivsust, mis on ajalooliselt alati kaasa toonud hinnakasvu raugemise," võttis ta kokku.
