Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaare sõnul erineb teenus tavalisest kullerteenusest kõrgemate turvanõuete poolest.
„Riik peab tagama, et dokumente ei taotletaks vale identiteediga ja dokumente ei antaks vale isiku kätte. See tähendab, et võtame turvalisust väga tõsiselt. Nii näiteks vastutab kullerteenuse osutaja saadetise turvalise transpordi korraldamise eest kogu saadetise teekonna vältel. Samuti vastutab kuller, et pass antakse vaid selleks õigustatud inimese kätte. Passi transporditakse mittekehtivas staatuses ning olitsei- ja piirivalveamet teeb passi kehtivaks alles peale kinnituse saamist, et inimene on dokumendi kätte saanud,“ rääkis Kommusaar.
Leping puudutab üksnes passe. ID-kaardi kui kõrgetasemelise autentimis- ja digiallkirjastamise vahendi saab endiselt kätte välisesindustest või aukonsulitelt, see võimalus jääb alles ka passide puhul.
„Ka ID-kaartide kulleriga kättetoimetamise rakendamine on plaanis, kuid tulenevalt sellest, et tegemist on vahendiga, millega saab ennast tõsikindlalt autentida ja omakäelise allkirjaga samaväärset digiallkirja anda, siis on selle osas turvalisuse nõuded karmimad ning protsessi ettevalmistamine nõuab rohkem aega. Politsei- ja piirivalveametil on juba praegu käimas uus ID1 formaadis dokumentide hange ning ID-kaardi kulleriga kättetoimetamine on selle üks osa. Uus leping ID-kaartide tootmiseks tuleb 2025. aastal,“ selgitas Kommusaar.
Politsei- ja piirivalveameti prognoosi kohaselt toimetatakse Eesti kodaniku passe järgnevatel aastatel välisriikides kätte ligikaudu 5000 aastas. Valides kullerteenuse, maksab dokumendi taotleja selle eest ise ning teenuse maksumus sõltub asukohast – näiteks USA-s 71,95 eurot ja Ühendkuningriigis 63,69 eurot. Leedus on hinnaks 48,93 eurot.
Teenuse pakkumine eeldab politsei- ja piirivalveameti infosüsteemides IT-arendusi ning siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on eesmärk alustada passide kulleriga kätte toimetamist hiljemalt järgmise aasta kevadel.
