EY uuringu tarbeks analüüsiti kokku enam kui 372 rahvusvahelist ICO-d ning leiti, et ligi 400 miljonit dollarit kõikide ICO-de peale kokku kaasatud 3,7 miljardi dollari suurusest tulust on küberrünnakute tulemusel valedesse kätesse jõudnud. Kõige levinum häkkimise tehnika ICO-de puhul on andmepüük (phishing), mille abil on küberkurjategijad varastanud ligi 1,5 miljoni dollari väärtuses vara igal kuul.
Kõige suurem osa ICO-de rahast on läbi aegade kogutud USA (1 miljard dollarit), Venemaa (310 miljonit dollarit) ja Singapuri (260 miljonit dollarit) poolt. Eesti on ICO-riikide edetabelis 63 miljoni dollariga kõrgel üheteistkümnendal kohal.
EY Eesti audiitorteenuste partneri Stan Nahkori sõnul otsustab üha rohkem ettevõtjaid tavapäraste investorite asemel kapitali kaasata krüptorahale sarnanevaid tõendeid välja andes, mida nimetataksegi ICO-ks. Statistika näitab samuti, et Euroopa üks kuumemaid ICO-riike on just Eesti. “Uuringust selgub samas, et ICO-de edukus on alates 2017. aasta teisest poolest oluliselt aeglustunud. Kui mullu novembris saavutas eesmärgi veerand ICO-dest, siis veel juunis oli vastav näitaja 90 protsendi juures,” ütles Nahkor uuringule toetudes.
Erinevalt aktsiate avalikust pakkumisest väärtpaberiturul (IPO), müüakse ICO puhul sisuliselt lahendust, mida veel ei eksisteeri. “Nagu uuring kinnitab, siis see omakorda tähendab, et potentsiaalsetel investoritel puudub adekvaatne alus ettevõtete väärtuse hindamiseks. Niisamuti üllatas uuringu läbiviinud analüütikuid mitmete ICO-de tegemise aluseks olevate äriplaanide ja strateegiate väga nõrk kvaliteet,” lisas Nahkor. Uuring järeldab, et ICO-d jätkuva populaarsuse taustal püsib risk, et investeeringute kvantiteet võib turul ületada kvaliteedi. EY uuringu üks põhijäreldusi on, et paljudel juhtudel ei ole ICO-de jaoks tegelikku ärilist vajadust.
