Ringkonnakohus määras asendada Sergei Potapenko ja Ivan Turõgini väljaandmisvahistamine elektroonilise valvega ja kohaldada määruse jõustumisel elektroonilist valvet kindlatel aadressidel.

Elektroonilise valve tähtajaks määrati kuni 20. mai.

Kui Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin ei allu elektroonilisele valvele, asendatakse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel elektrooniline valve väljaandmisvahistamisega.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ning määrust on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul.

Eelmisel nädalal alustas justiitsministeerium uut haldusmenetlust krüptoärimeeste Ivar Turõgini ja Sergei Potapenko suhtes, keda USA süüdistab krüptokuriteos ja on palunud Eestil välja anda.

Uue haldusmenetluse käigus järgib justiitsministeerium Tallinna ringkonnakohtu 28. novembri otsustes leitut. Nüüdseks on USA Föderaalse Vanglaameti kaudu kontrollitud kinnipidamistingimusi ja tervishoiuteenuste tagamist USA kinnipidamisasutuses, kuhu kodanikud väljaandmise korral paigutataks.  

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul pole USA oma väljaandmistaotlusi tühistanud ega tagasi võtnud ja soovib jätkuvalt, et kaks Eesti kodanikku saaksid osaleda USA kohtumenetluses.

"Eestil on USA-ga väljaandmisleping, mis reguleerib sellist rahvusvahelist koostööd mõlemas suunas. Et USA väljaandmistaotlused on jätkuvalt jõus ja väljaandmised on õiguslikult lubatavad, tuleb valitsusel väljaandmisi uuesti kaaluda," ütles Laanet.

Justiitsministeerium ootab kahelt Eesti kodanikult kirjalikku vastust 22. detsembriks. Seejärel kaalub ministeerium kodanike seisukohti, valitsuse otsusega kaasnevat põhiõiguste riivet ja väljaandmise proportsionaalsust. Vastavalt leitule valmistab ministeerium ette valitsuse korralduse eelnõu ja esitab selle valitsusele otsustamiseks. 

Justiitsministri sõnul võib eeldada, et lähiaastatel selliste väljaandmispalvete hulk suureneb. "Kuritegevus muutub järjest rahvusvahelisemaks, seda suuresti interneti võimaluste ja sellega kaasnevate ohtude tõttu. Praegu räägime kahe kodaniku väljaandmisest USA-le, sest väidetavate küberkelmuste ohvreid on sadu tuhandeid ja kuriteos kahtlustatavad juhtuvad olema Eesti pinnal. Samasuguseid väljaandmispalveid võib ka Eesti esitada teistele riikidele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda," selgitas Laanet.

"Kui Eestis peaks tulema ilmsiks mõni rahvusvaheline kuritegelik võrgustik ja selle toime pandud kuriteod ning selgub, et võrgustiku juhtimises kahtlustatav isik on mõnes muus riigis, on Eestil õigus – või lausa kohustus – paluda see isik meile välja anda. Väljaandmispalveid esitataksegi teistele riikidele selleks, et palve esitanud riik saaks läbi viia kriminaalmenetluse," lisas justiitsminister. 

Justiitsministeeriumi kinnitusel ei tähenda ükski väljaandmine automaatselt, et väljaantav kodanik on süüdi. Süü küsimuse otsustamiseks toimub väljaandmist taotlevas riigis kriminaalmenetlus, milles osalemiseks kodanikke rahvusvahelise justiitskoostöö käigus välja antakse. Süü üle saab otsustada ainult väljaandmist taotlenud riigi kohus.

Eestil on USA-ga väljaandmisleping alates 2006. aastast, see leping reguleerib sarnast koostööd nii Eesti-USA kui ka USA-Eesti suunal. Selle aja jooksul on seni antud USA-le välja 14 inimest. Eesti on ka USA-le esitanud kaks väljaandmistaotlust. Üks inimene anti Eestile välja, teise asukoht ei olnud teada.