Hindade kasvu aeglustas märtsis kütuste odavnemine, märtsis olid kütused ligi neli protsenti odavamad kui aasta tagasi, teatas Rahandusministeerium.
Viimastel aastatel on mootorikütuste hinnad kiirelt kasvanud ning andnud olulise panuse tarbijahindade tõusu. Sel aastal on naftahinnad aga veidi langenud, mistõttu on kütused siinsel turul odavnenud. Euroala inflatsioon alanes märtsis esialgsel hinnangul kütuste hinnatõusu pidurdumise tõttu 1,7 protsendini.
"Märtsis mõjutas hindu peamiselt tubakatoodete ja alkoholi ning õhutranspordi- ja tervishoiuteenuste kallinemine," ütles Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. "Möödunud kuul kandus hindadesse aasta alguse tubakatoodete aktsiisimäära tõus seoses eelmise aasta lõpus soetatud varude lõppemisega."
Lennukipiletid on ministeeriumi teatel aastaga kallinenud pea 40 protsenti – hinnatõusu põhjus on kasvanud nõudlus ja lennufirmade keerukast majandusolukorrast tingitud vajadus tulusid suurendada.
Märtsis tõusid hinnad kuuga 0,7 protsenti ning aastane hinnatõus aeglustus veebruari 3,7 protsendilt märtsis 3,5 protsendini.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi alaneb inflatsioon 2012. aasta 3,9 protsendilt sellel aastal 3,4 protsendini. Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkusest tingitud välistegurite mõju langus, mis stabiliseerib kütuste hinda ning pidurdab soojuse hinnatõusu.
Ka Eesti Panga hinnangul oli hindade pidurdumise üheks põhjuseks kütuste odavnemine. "Inflatsiooni pidurdumise üks põhjus oli naftahinna kõrge aastatagune võrdlusbaas, mille tulemusena kütused odavnesid 3,6 protsenti. Sama tegur mõjutas ka euroala teiste riikide inflatsiooni ning Eurostati esialgse hinnangu kohaselt kahanes aastane inflatsioon euroalal tervikuna 1,7 protsendini," ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai keskpanga pressiteates.
"Kui kõrvale jätta elektri kallinemine, oli muude kaupade ja teenuste 2,3-protsendiline hinnakasv suhteliselt tagasihoidlik," sõnas ta.
Toiduainete kallinemine moodustas Eesti Panga teatel pisut vähem kui poole kuisest hinnakasvust. Muu hulgas tõusis köögi- ja puuviljade hind hooajaliste tegurite toimel üheksa protsenti ning alkohoolsed joogid ning tubakatooted kallinesid 2,3 protsenti. Töötlemata toiduained on viimastel kuudel olnud üheks peamiseks tarbijakorvi hinnatõusu allikaks, samas kui töödeldud toiduained märtsis isegi odavnesid 0,7 protsenti.
"Teisel poolaastal eeldatavasti suureneb sisemaiste tegurite mõju inflatsioonile. Eelkõige võib palgakulude kasvu tõttu oodata tööjõumahukamate teenuste hinnatõusu. Eesti Pank prognoosib käesoleva aasta keskmiseks ühtlustatud tarbijahindade kasvuks 3,6 protsenti," ütles Kattai.
