Tema sõnul võttis osakond kohe pärast välismeedias nende dokumentide kohta teabe ilmumist ühendust Läti esindajaga Europolis ja andis talle ülesande alustada koostööd teiste maade maksuametitega.
Osakond valmistas ette ametliku palve Läti ajakirjanikele, edastada sellele kogu neil olemas olev teave Läti elanike ja ettevõtete seotuse kohta Panama dokumentidega. Osakond uurib kogu teavet, et võrrelda seda olemasolevate andmetega ja leida seaduspärasusi.
Maksuameti kuritegevusevastase osakonna kogemus näitab, et offshore-ettevõtteid kasutatakse tavaliselt kuritegeliku raha päritolu varjamiseks, hiljem ümbrikupalkade maksmiseks ja omandi soetamiseks.
Rahvusvaheline Uurivate Ajakirjanike Konsortsium (ICIJ) avaldas pühapäeva õhtul Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca lekitatud dokumentidele toetuva ajakirjandusliku uurimustöö, millest selgub, et paljud rahvusvahelise profiiliga avaliku elu tegelased on kasutanud selle kaudu maksuparadiise. Ettevõttel on harusid rohkem kui 35 riigis.
Uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica andis neljapäeval teada, et Mossack Fonsecast lekkinud paberite seas on 15 951 Lätiga seotud kirjet.
Baltimaades uuriva ajakirjandusega tegeleva keskuse Re:Baltica juht Sanita Jemberga ütles agentuurile LETA, et Re:Baltica käes ei ole nende dokumentide andmebaasi. "ICIJ tegeleb uurimistega. Kui Viesturs Burkānsi kontoril (maksuameti rahapesutõrjeosakond) või kuritegevusevastasel osakonnal on küsimusi Läti isikute kohta, peaks nad pöörduma ICIJ poole," ütles Jemberga.
11,5 miljonit dokumenti on kokku 2,6 terabaidi jagu ning selle hulgas on elektronkirju, finantsandmeid sisaldavaid töölehti, passe ja firmade andmeid. Sellest selgub, kuidas maailma rikkad ja mõjuvõimsad inimesed kasutasid 1977.-2015. aastani oma varade varjamiseks panku, õigusbüroosid ja riiulifirmasid.
Leke puudutab mitmeid juhtivpoliitikuid ja avaliku elu tegelasi üle maailma ning selle haare ähvardab veelgi laieneda, sest lähiajal on oodata uusi paljastusi.
