Euroopa Komisjoni poolt 27. märtsil avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* märtsis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.4 punkti, mis on 0.7 punkti madalam kui veebruaris. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga ehitusettevõtetel ja -tarbijatel ning langes teenindus-, kaubandus- ja tööstusettevõtetel.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus natuke halvenes. EL majandususaldusindeks oli märtsis 91.4 ja langes kuuga 0.6 punkti, euroalal oli indeks 90.0 ja langes kuuga 1.1 punkti. Euroopa suurriikidest teatas olukorra halvenemisest Saksamaa (– 1.6 punkti), Prantsusmaa (– 1.7) ja Hispaania (– 0.9), paranes olukord Suurbritannias (+ 1.1 punkti) ja Itaalias (+ 1.4). Euroopa Liidus tõusis majandususaldus 15 ja langes 11 riigis.
Märtsis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid kolmes Balti riigis, Saksamaal ja Maltal.
Vähim oli kindlustunnet majanduse tuleviku suhtes Luksemburgis (78.0), Küprosel (82.0), Portugalis (82.4), Itaalias (85.3), Hollandis (86.8), Poolas (87.6), Tšehhis (88.0) ja Kreekas (88.1).
Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Nii oli majandususaldus Lätis 105.2 (kuuga langus 0.9 punkti), Leedus 103.9 (tõus kuuga 0.9 punkti), Rootsis 99.8 (tõus 1.1 punkti) ja Soomes 94.3 (tõus kuuga 0.5 punkti).
* Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012). Indikaator tugineb riikide poolt esitatud konjunktuuribaromeetrite näitajatele.
